fbpx

Desinfitseerimine, kui turvatunde loomine?

Eriolukorra kehtestamisest saab õige pea 8 nädalat. Desinfitseerimine on saanud igapäevaseks nähtuseks kõikjal. Võitlus nähtamatu vaenlasega SARS-CoV-2 on maailma oluliselt muutnud ja teema on tõsine. Samas kas desinfitseerimine tõesti päästab maailma? Või hoopis vastupidi- toob kaasa uued hädad? Desinfitseerivate ainete kasutamine kõikjal ja kõigeks tundub sageli olevat „norm“. Seda kasutatakse nö „rahva rahustamiseks“. Pritsimist näeme telepildis, mainekujunduse võtetes jne. Kas ja kui hästi teatakse desinfitseerimise mõju ja tagajärgi?

Mürgitusjuhtumid kemikaalidega on oluliselt suurenenud

Terviseameti 22. aprilli pressiteade oli, et desinfitseerimis- ja puhastusvahendite liigkasutamine võib tekitada mürgistusi.  Pressiteate sisuga saate tutvuda siin.  Teates tuuakse välja desinfitseerivate ainete pritsimise erilist ohtlikkust. Siinkohal on asjakohane meenutada Norras Bergeni Ülikoolis läbi viidud uuringut, mis kestis 20 aastat ning milles uuriti 6 235 inimest. Uuringu tulemus oli jahmatav – koduses koristuses koristusainete pritsimise tulemusel vähenes inimese väljahingatava õhu maht 4,3 ml/a ja kutselistel puhastusteenindajatel 7,1 ml/a. Pritsivate ainete sissehingamine teeb olulist kahju kopsudele. Tulemus on võrreldav 20 sigaretti päevas suitsetajatega. Koristusainete pritsimine toob kaasa 40% suurema tõenäosuse haigestuda astmasse. Uuringuga saate tutvuda siin.

Praegusel ajal võib desinfitseeriva aine lõhna tunda kõikjal avalikes kohtades – poodides, tanklates, haiglates jne. Seega hetkel ei hinga desinfitseerivaid aineid sisse mitte ainult aine pritsijad, vaid ka teised ruumides viibivad inimesed.

Terviseameti pressiteates tuuakse välja, et desinfitseerivad ained imenduvad läbi naha ja aine sisse hingamine on eriti ohtlik.

Mida veel desinfitseerimine kaasa toob?

Meid ümbritsevad kõikjal mikroorganismid ja suurem osa neid on meie elutegevust toetavad ning meile kasulikud. Desinfitseerimine hävitab lisaks kahjulikele organismidele ka kasulikud, mis sageli võib kaasa tuua immuunsuse nõrgenemise, allergiad, astmad jne.

Desinfitseerimise läbi viimisel on oluline korrektsus. Olulisemad aspektid- sobiv desinfitseeriv aine, sobiv kontsentratsioon ja piisav mõjuaeg. Kui üks teguritest ei ole piisav, siis aine ei pruugi hävitada mikroorganisme, mida loodeti hävitada. Tulemus võib teatud tingimustes olla ka vastupidine, näiteks hakkavad arenema  resistentsed mikroorganismid ehk sellised, mis enam ei allu desinfitseerimisele.

Desinfitseerimisainete toimet mõjutab ka võimalik biofilm, st kui mikroorganismid on pikalt „segamatult“ ehk puhastamine on olnud puudulik, siis hakkab mikroorganisme katma kaitsev kiht ehk biofilm. Selle eemaldamiseks on oluline mehhaaniline puhastus, ilma mehhaanikata ei pääse aine mõjuma ja pelgalt desinfitseeriva aine kasutamisel mikroorganisme hävitav mõju on väga puudulik. Selline nähtus on näiteks hamba katt, mille eemaldamiseks ei piisa desinfitseeriva suuloputusainega suu loputamisest. Vajalik on mitmeid kordi harjaga korralikult pesta.

Kuna võitlus käib nähtamatu vaenlasega ja tulemuse või tulemusetus silmaga näha ei ole, siis teadlikkus puhastamisel ja desinfitseerimisel on senisest veelgi olulisem.

Miks me ikkagi nii massiliselt desinfitseerime ja presenteerime igal võimalusel seda tegevust?

Ida-Soome Ülikooli kliinilise mikrobioloogia professor Jukka Pelkonen väidab, et paari tunni järel toimuv puhastus ja desinfitseerimine on liialdus. Pindade kaudu levimist peab ta pigem tagasihoidlikuks võimaluseks ning kõigist haigestumisest on see väikese osa põhjus. Inimesed aga vajavad turvatunnet ning seda tekitatakse põhiliselt desinfitseerimise näitamisega telekanalites jne.  Parim oleks turvatunnet tagada ikkagi käte korraliku pesemisega, kuivatamisega ja teisest inimestest piisavas kauguses olemine ehk 2 m reegel. Pelkoneni sõnul tasub käte desinfitseerimisele eelistada ka ühekordsete kinnaste kasutamist avalikes kohtades, näiteks kaupluses.

Mida tasuks veel viirusest teada?

Haigestumine toimub kui viirus pääseb hingamisteedesse, limaskestade kaudu. Me ei saa mõjutada õhus liikuvaid organisme, saame aga mõjutada kätega suu, nina, silmade katsumist. Austraalias tehtud uurimus tõdes, et inimene puudutab keskmiselt 23 korda tunnis kätega nägu, 2,7 korda silmi, 3,1 korda nina ja 3,6 korda suud. Haigestumiseks võib piisata ühest korrast. Seega jälgime ennast ja püüame vähem kätega katsuda oma nägu.

Kuidas on mõistlik käituda?

On selge, et ei ole võimalik ja mõistlik olla kogu aeg koristamas, ammugi desinfitseerimas. See ei too oodatud tulemust, ei ole jätkusuutlik ning võib kasu asemel kahju tuua.

  • Pesta käsi vee ja seebiga, kuivatada paberiga
  • Vältida lähikontakte ehk 2 + 2 reegli jälgimine
  • Kaardistada kriitilised puutepinnad ja puhastada neid hoolikalt. Selleks on igati sobilik piisavalt tugev pühkimine sobivalt niisutatud mikrokiudlapiga. Niisutamiseks sobib vesi, poorsemate pindade puhul võib teha neutraalse või nõrgalt aluselise aine lahuse. Näiteks märtsis avaldatud Hiina haiglates tehtud uurimuse kohaselt olid haiglas viirusega kõige enam saastunud desinfitseerimispudeli pump.
  • Koristada teadlikult, jälgida aseptilisi Koristuspersonali teadlikkusel on suur roll.
  • Mikrokiud niiskena on piisav puutepindade puhastamiseks, seda on tõestanud proovid. Kui koristatakse märjalt ehk pind kuivaks ise üle 30 sek, siis on oluline pind kuivatada! Sama reegel kehtib ka põranda puhastamise puhul.
  • Viirus on uus ja uusi uurimusi tuleb pidevalt juurde, seetõttu muutuvad ka soovitused. Tasub olla uuendustega kursis, töökeskkonnas viia läbi koolitusi, kuidas käituda haigestumise vältimiseks.
  • Kaitsevahendite kasutamist tuleb õppida, kuidas näiteks maske, kindaid kasutada, ära võtta
  • Vältida kätega näo, suu, nina, silmade

Seega on taas põhjust meelde tuletada, kuidas võiks puhastada puutepindasid. Videod on leitavad siit.

Kuidas Puhastusekspert saab aidata?

  • Viime läbi auditeid, avastamaks võimalusi koristuse parendamiseks ja tulemuslikumaks muutmiseks
  • Meil on olemas kogemus ja võimalused mikroorganismide üldhulga ja orgaanilise mustuse määratlemiseks ning seeläbi analüüsida koristustegevuste tulemuslikkust. Kuna võitlus käib nähtamatu vaenlasega, siis sageli ei piisa silmaga nähtavast.
  • Viime läbi koolitusi, vastavalt vajadusele. Seda ka E-õppena.

Jagage lugu sõpradega, et nende turvatunne saaks loodud teadlikkusega, mitte kemikaalide ohtliku kasutamisega.

Koolituskalender

Kõik koolitused

Artiklid

Vaata kõiki

Kogemusi hankimas üheks maailma puhtaimaks lennujaamaks kuulutatud Seattle lennujaamas

Helge Alt külastas 12.oktoobril 2022 reisil olles Seattle lennujaama, kus on kasutusel meie hea koostööpartneri Optiqo elektroonsed koristuse seiresüsteemid. Kasutatakse QlvrBoxe klientide külastatavuse jälgimiseks ning sama süsteem võimaldab registreerida tööaega vaid kiipkaardiga. Koos Qlverboxiga on QR-koodiga ka klientide tagasiside küsitlus. Tagasisidet võib anda erinevate teemade kohta eraldi. Näiteks kui ei olda rahul puhtusega või on hoopis WC-poti kaas katki. Tagasiside jõuab automaatselt kokkulepitud inimeseni, kes saab asuda tegelema vastava probleemi kõrvaldamisega.

Loe edasi

Intervjuu Aasta koolitaja 2022 Helgega

Otsustasime teha intervjuu Aasta koolitaja 2022 Helge Aldiga, et rääkida täpsemalt koolitamisest ja koolitajaks olemisest.

Loe edasi

Kuluefektiivne vajaduspõhine puhastamine – INSTA 800 standard kliendi vaates

Puhastusekspert ja Erasmus+ koostööprojekti Cost Effective, Need Based cleaning INSTA800 partnerid kogunesid 13.-15. juuni 2022 Riias, et töötada välja efektiivsed koolitusprogrammid ja -metoodikad INSTA800 teadmistele.

Loe edasi

Mida toob kaasa see, kui puhastusteenindajal ei jätku lappe?

Oleme viimasel ajal korraldanud mitmeid huvitavaid koristustööde auditeid, leidmaks potentsiaali koristuse efektiivsuse tõstmiseks.

Loe edasi