Jätkusuutlikkus ja hügieen tualettruumides: kas me koristame targemalt või lihtsalt rohkem?
Igaüks on näinud avalikku WC-d, mida koristatakse iga päev näiteks iga 2 tunni tagant, olenemata sellest kui palju inimesi on seda kasutanud ja nii päevast päeva iga kord samad tegevused. Aga kas vajadus on alati sama? Pigem mitte.
Puhastusteeninduses tegutsetakse sageli fikseeritud graafikute järgi, mitte tegeliku vajaduse põhjal. Euroopas töötab puhastusvaldkonnas umbes 4,2 miljonit inimest ning isegi väikesed ebaefektiivsused tähendavad kokkuvõttes märkimisväärset vee; ainete ja tööaja kulu. Mõnikord võib vale koristusmeetod mustuse eemaldamise asemel selle hoopis pinnale laiali kanda. Selliseid olukordi kohtab tegelikkuses sagedamini, kui soovime tunnistada.
Puhastusteeninduses tegutsetakse sageli fikseeritud graafikute järgi, mitte tegeliku vajaduse põhjal. Euroopas töötab puhastusvaldkonnas umbes 4,2 miljonit inimest ning isegi väikesed ebaefektiivsused tähendavad kokkuvõttes märkimisväärset vee; ainete ja tööaja kulu. Mõnikord võib vale koristusmeetod mustuse eemaldamise asemel selle hoopis pinnale laiali kanda. Selliseid olukordi kohtab tegelikkuses sagedamini, kui soovime tunnistada.
Hügieen ei ole alati silmaga nähtav
Tualettruumid on ühed ressursimahukamad ruumid koristamisel. Seal kasutatakse märkimisväärses koguses vett, pabertooteid, energiat, puhastusaineid ja tööaega. Samal ajal on tegemist ruumidega, kus hügieen on kriitilise tähtsusega. Erilise tähtsusega on puutepindade puhtus, kuna nende kaudu levivad kontaktnakkused. Siinkohal ei piisa nähtavast puhtusest, kuna orgaaniline mustus ja mikroorganismid ei ole silmaga nähtavad. Näiteks Weber oma 2023 aasta uuringus toob välja, et 90% uuritud pindadest leiti biofilmi, mis esitab puhastamisele väljakutseid. Erasmus+ projekti CleanMind raames uuriti WCde puutepindade puhtust peale koristust, võttes proovid 8lt puutepinnalt ja proov võeti võrdluseks ka peeglilt. Katses kasutati Kikkoman lumitester meetodit, mis näitab orgaanilist saastumist pinnal. Üle 90% WCdest olid visuaalselt puhtad, aga testid näitasid hoopis muud. Testis uuritud WCd olid haiglate, hooldekodude, kooli, bensiinijaama WCd. Tulemus näitas, et enamus puutepindasid on mustad ka peale koristus, mis on hügieenirisk. Sarnaseid tulemusi näitavad paljud teised uuringud.
Rohkem koristamist ei tähenda alati puhtamat tulemust
Erasmus+ CleanMind projekti üks olulisemaid järeldusi on, et kõige jätkusuutlikum koristamine toimub õigel ajal, õiges kohas, õiges mahus, õigel viisil. See tähendab üleminekut tegevuspõhiselt koristamiselt tulemuspõhisele koristamisele, mis eeldab olulist mõttelaadi muutust kõikidelt osapooltelt, samuti andmetele põhinevaid otsuseid.
Paljud organisatsioonid koristavad endiselt jäikade graafikute järgi, kinnitades oma allkirjaga tehtud tegevusi. Tualettruum võib saada sama puhastusringi sõltumata sellest, kas seda on kahe tunni jooksul kasutanud kümme või kakssada inimest. Selline lähenemine ei arvesta tegelikku vajadust ja ei taga hügieeni. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et rohkem koristamist ei tähenda tingimata paremat hügieeni.
Mitmed erinevad uuringud, kaasaarvatud Erasmus+ projektides „Cafe and Effective Cleaning in a Pandemic Situation“ ning „CleanMind“ mõõtmised näitasid, et üle 30% pindadest olid peale koristust mustemad kui enne koristust. See on raisatud ressurss. Sellest tuleneb ka oluline jätkusuutlikkuse paradoks – ressursid on kasutatud, aga tulemust ei ole. Kui protsess oli „roheline“, aga tulemust ei olnud, siis see jääb ikkagi raiskamiseks. Uuringud ja mõõtmised näitavad, et andmeid analüüsides, andes puhastusteenindajatele tagasisidet, uuesti mõõtes on võimalik oluliselt parandada tulemust, efektiivsust ja kokkuvõttes olla jätkusuutlik.
Paljud organisatsioonid koristavad endiselt jäikade graafikute järgi, kinnitades oma allkirjaga tehtud tegevusi. Tualettruum võib saada sama puhastusringi sõltumata sellest, kas seda on kahe tunni jooksul kasutanud kümme või kakssada inimest. Selline lähenemine ei arvesta tegelikku vajadust ja ei taga hügieeni. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et rohkem koristamist ei tähenda tingimata paremat hügieeni.
Mitmed erinevad uuringud, kaasaarvatud Erasmus+ projektides „Cafe and Effective Cleaning in a Pandemic Situation“ ning „CleanMind“ mõõtmised näitasid, et üle 30% pindadest olid peale koristust mustemad kui enne koristust. See on raisatud ressurss. Sellest tuleneb ka oluline jätkusuutlikkuse paradoks – ressursid on kasutatud, aga tulemust ei ole. Kui protsess oli „roheline“, aga tulemust ei olnud, siis see jääb ikkagi raiskamiseks. Uuringud ja mõõtmised näitavad, et andmeid analüüsides, andes puhastusteenindajatele tagasisidet, uuesti mõõtes on võimalik oluliselt parandada tulemust, efektiivsust ja kokkuvõttes olla jätkusuutlik.
Asjakohased mõõtmised koristuses on kriitilise tähtsusega
Ärimaailmas tuntud põhimõte „mida mõõdetakse, seda juhitakse“ kehtib täielikult ka koristusvaldkonnas. Kui mõõdetakse ainult koristuskordi või töötunde, juhitakse tegevusi. Kui mõõdetakse puhtust, hügieenitaset ja ressursikulu, juhitakse tulemusi. Uuringud näitavad, et kui puhastusteenindajatele antakse regulaarselt mõõtmistulemuste põhjal tagasisidet, paranevad nii nende oskused kui ka koristamise kvaliteet, samas tööaeg ja kasutatavad muud ressursid jäävad samaks või vahel hoopis vähenevad.
Tuleviku tualettruumide hügieen põhineb üha enam andmetel, mõõtmisel ja vajaduspõhisel koristamisel. Sensorid, pindade saastatuse mõõtmised, auditid ja kasutusandmed võimaldavad suunata ressursid sinna, kus neid tegelikult vaja on. Küsimus ei ole enam selles, mitu korda tualettruumi koristati. Küsimus on selles, kas vajalik hügieenitase saavutati võimalikult väikese ressursikuluga.
Lõppkokkuvõttes ei ole jätkusuutlikkuse ja hügieeni vahel vastuolu. Vastupidi, hästi juhitud tualettruum saavutab asjakohase hügieenitaseme väiksema vee-, energia-, kemikaali- ja tööajakulu juures.
Autor: Helge Alt
Tuleviku tualettruumide hügieen põhineb üha enam andmetel, mõõtmisel ja vajaduspõhisel koristamisel. Sensorid, pindade saastatuse mõõtmised, auditid ja kasutusandmed võimaldavad suunata ressursid sinna, kus neid tegelikult vaja on. Küsimus ei ole enam selles, mitu korda tualettruumi koristati. Küsimus on selles, kas vajalik hügieenitase saavutati võimalikult väikese ressursikuluga.
Lõppkokkuvõttes ei ole jätkusuutlikkuse ja hügieeni vahel vastuolu. Vastupidi, hästi juhitud tualettruum saavutab asjakohase hügieenitaseme väiksema vee-, energia-, kemikaali- ja tööajakulu juures.
Autor: Helge Alt