12 põnevat fakti koristusest – teaduslike uuringute põhjal

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toome Teieni 12 väga põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel), mida Tuula oma koolitusel välja tõi:

• Üks viis muuta koristamine tervisele turvaliseks on loobuda pritspudelitest. Selle asemel saab kasutada niisutuspudelit ning aineosakesed ei lendu ega satu meie hingamisteedesse.
• Köögis on külmkapi käepide sageli mustem kui põrand. Külmkapi käepide (jt käepidemed ustel, sahtlitel) on puutepinnad, mida tuleb regulaarselt puhastada.
• Terviseprobleeme (nt peavalu, silmade ärritus, nohu) võivad tekitada laserprinterite ja lõhnaainete (õhuvärskendajad, parfüümid) aineosakeste koostoime. Võimalusel hoia printereid eraldi ruumis, mitte samas ruumis, kus inimesed töötavad.
• Kõige raskemini eemaldatav mustus duširuumides on nõgi, mis tuleb kosmeetikatoodete jääkidest. Oluline on pinnad pärast iga duši all käimist loputada ja kuivatada.
• Ainult puhta töövahendiga saab luua puhtust. Võimalusel hoia harja ja põrandakuivatajapühkijat rippuvas asendis, sest vastu maad hoides suureneb bakterite hulk töövahendil märgatavalt.
• Kõige mustemad on tavaliselt igapäevased töövahendid, mida unustatakse puhastada – telefon, televiisori vms pult. Neid saab edukalt puhastada väheniiske mikrokiudlapiga.
• Kõige rohkem mikroorganisme, mustust ja setteid jääb pindadele, kui pindu ei kuivatata. Parim viis hügieenitaseme tõstmiseks on kuivatada pinnad väheniiske puhta mikrokiudlapiga.
• Koristuskeemia valimisel eelista lõhnavabu tooteid (võivad sel juhul lõhnata tooraine järele), sest lõhnaained satuvad hingamisteede kaudu meie organismi ning tekitavad allergiaid või ärritusi.
• Tooli seljatugi on puutepind, mida tuleb regulaarselt puhastada. Sageli jäävad tooli seljatoed puhastamata ja sinna koguneb suur hulk baktereid ja mikroorganisme, mis satuvad uuesti meie kätele ning nii satuvad need meie organismi ning kanname neid edasi ka teistele pindadele. Märka, millised on veel nö peidus puutepinnad.
• Mõõdistuste tulemusel on koolide põrandad puhtamad kui lauad. Laudu tuleb väheniiske mikrokiudrlapiga pühkida igal koristuskorral. Oluline on mirkokiudlapi voltimine, et kasutada koristamisel ainult puhast lapi pinda.
• Tõhusaim viis igapäevaseks koristuseks on väheniiske või niiske meetod mikrokiudlapiga. Pühkimismeetodi saab tuvastada peegli testi abil – kui peeglile ei jää lapi pühkimisjälge, on tegemist väheniiske meetodiga ja pinda kuivatama ei pea.
• Koristussagedus mõjutab siseõhu kvaliteeti. Mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.