info@puhastusekspert.ee +372 5611 1048
5 kõige mustemat kohta WC-s
Hollandi ajakiri Service Management viis taas läbi uuringu tualettide puhtusest. Uuriti 150 toitlustuses, majutuses, kaubanduses asuvat avalikku WC-d ja tulemus oli šokeerivalt madal – vaid 40,4% uuritud WC-dest olid puhtad. Uuringu käigus mõõdeti mikroorganisme neljalt kontaktpinnalt – prill-laud, kraan, loputuskasti nupp ja ukse käepide. Kõige vähem oli saastunud ukse käepide, vaid 9% juhtudest. Uuringu käigus selgitati välja ka Hollandi kõige puhtam WC, milleks osutus Lõuna-Hollandis asuva vabaajakeskuse avalik tualettruum, kust ei leitud mikrobioloogilist saastatust. Sarnast uuringut on Hollandis läbi viidud aastaid. Mõtlema panev fakt on see, et puhaste tualettide osakaal aastatega väheneb.
Kuid millised kohad WC-s siis reedavad, et WC puhtus ei pruugi olla piisav?
Kuid millised kohad WC-s siis reedavad, et WC puhtus ei pruugi olla piisav?
Mustad kohad:
1. Ukse serv on must – tegemist on puutepinnaga, mida katsuvad paljud inimesed. Samas ei määrdu see silmnähtavalt mõne katsumise peale. Kui tegemist on silmaga nähtava mustusega, siis tõenäoliselt on see jäänud pikemalt pühkimata ehk sellel on kümnete, sadade ja võib-olla ka tuhandete inimeste näpujäljed.
2. Paberi- või seebidosaatorid on alt mustad, ka see on puutepind. Paberit ja seepi võttes puudutavad neid pindasid erinevad inimesed. Silmnähtav määrdumine tähendab, et need kohad on pikemalt puhastamata.
Kraani ümber on setterõngas – mitmete uuringute järgi on kraanikausid sageli saastumise allikaks. See on meelispaigaks mikroorganismidele, niiskust ja mustust paljunemiseks jätkub. Saastunud kraanikausist võivad mikroorganismid kanduda teistele pindadele ja näiteks kõrgete hügieeninõuetega kohtades tekitada hügieeniriski. Seetõttu on oluline kraanikausside regulaarne puhastamine, kasutades selleks koristusainet ja mehhaanikat, näiteks nõudepesuharja ja kraaniharja ning seejärel pühkida mikrokiust lapiga kuivaks.
3. Prügikast ja selle ümbrus on must – prügikasti satub orgaanilist mustust, mis on hea arengukeskkond mikroorganismidele. Oluline on hoida prügikast seest ja väljast ning selle ümbrus puhtana.
4. WC seintel on pritsmed – kui WC-s hakkab tekkima ebameeldiv lõhn, siis sageli on põhjus seintel olevates pritsmetes. Need ei pruugi lihtsal vaatlusel näha olla, kuid UV-lamp paljastab tegelikkuse. Samuti oskab vilunud silm märgata seinte määrdumist nurga all seina vaadates. Oluline on regulaarselt, näiteks kord nädalas, puhastada WC seinu mikrokiudlapiga niiskelt pühkides.
2. Paberi- või seebidosaatorid on alt mustad, ka see on puutepind. Paberit ja seepi võttes puudutavad neid pindasid erinevad inimesed. Silmnähtav määrdumine tähendab, et need kohad on pikemalt puhastamata.
Kraani ümber on setterõngas – mitmete uuringute järgi on kraanikausid sageli saastumise allikaks. See on meelispaigaks mikroorganismidele, niiskust ja mustust paljunemiseks jätkub. Saastunud kraanikausist võivad mikroorganismid kanduda teistele pindadele ja näiteks kõrgete hügieeninõuetega kohtades tekitada hügieeniriski. Seetõttu on oluline kraanikausside regulaarne puhastamine, kasutades selleks koristusainet ja mehhaanikat, näiteks nõudepesuharja ja kraaniharja ning seejärel pühkida mikrokiust lapiga kuivaks.
3. Prügikast ja selle ümbrus on must – prügikasti satub orgaanilist mustust, mis on hea arengukeskkond mikroorganismidele. Oluline on hoida prügikast seest ja väljast ning selle ümbrus puhtana.
4. WC seintel on pritsmed – kui WC-s hakkab tekkima ebameeldiv lõhn, siis sageli on põhjus seintel olevates pritsmetes. Need ei pruugi lihtsal vaatlusel näha olla, kuid UV-lamp paljastab tegelikkuse. Samuti oskab vilunud silm märgata seinte määrdumist nurga all seina vaadates. Oluline on regulaarselt, näiteks kord nädalas, puhastada WC seinu mikrokiudlapiga niiskelt pühkides.