fbpx

Desinfitseerimine – kuidas seda teha ja mis on eesmärk?

Puhastusekspert koostöös Terviseametiga jagab soovitusi viiruse leviku tõkestamisel.

Hetkel on Eesti Vabariigi valitsus andnud inimestele juhised – püsige kodus kui võimalik, vältige inimestega lähikontakte ning peske käsi. Kõik see on vajalik, et takistada viiruse edasi kandumist.

Mida rohkem on viirusesse nakatunuid, seda rohkem on ruume, kus on viibinud nakatunud inimesed ja tekib küsimus, mida nende ruumidega teha. Otsitakse ettevõtteid, kes desinfitseeriks ruumid, samal ajal kui desinfitseerivad ained on suures defitsiidis. Oleme rääkinud paljude inimestega ning oleme küsinud nõu desinfitseerimiseks erinevates oludes. Meie poole on pöördutud küsimustega, kuidas desinfitseerida õhku, lagesid, suuri klaasseinasid, diivaneid ja isegi tänavaid. Kõikide nende pöördumiste osas võiks kokkuvõtteks öelda, et skafander, respiraator, kummikud, kloori hais ning pritsimine on see, mis tekitab inimestes usaldusväärsust. Kõike seda tehakse eeskätt „rahva rahustamiseks“. Isegi siis kui on oskust viirus eemaldada mõistlikumal viisil, ei julgeta loobuda totaalsest desinfitseerimisest. Selliselt presenteerivad ettevõtted ennast sotsiaalmeedias, et nad hoolivad oma klientidest ning loodavad, et selline tegutsemine kujundab nende mainet positiivses suunas.

Indrek Kiisler ütles oma sõnavõtus, et hetkel pole mõtet raisata inimesi ja raha tegevustele, millel pole eesmärki ega sisu. Desinfitseerimine on suuresti just selline tegevus nagu see praegu sellisel kujul toimub. Viroloog Andres Merits on öelnud, et hetkel on viirus „noor ja loll“. Palju on tehtud uuringuid, mis näitavad, kuidas arutu ning liigse desinfitseerimisega võib „noorest ja lollist“ viirusest saada „vana ja tark“ ning siis on olukord juba sootuks hullem. Seega on hetkel ülioluline keskenduda sellele, kuidas ruumid saada piisavalt puhtaks ja viirusevabaks mõistlikul viisil ning vältida arutu desinfitseerimisega kaasnevaid kahjusid.

Ruumide puhtus ja hügieen, kus on viibinud COVID-19 nakatunud, on olulised. Sellesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kuidas siis toimida?

  • Viirus püsib õhus lühikest aega, õhu desinfitseerimine pole vajalik. Samuti ei ole vajalik desinfitseerida pindu, millega inimesed kokku ei puutu. Näiteks lagi, tänavad ja seinad.
  • Värskeim uuring COVID-19 kohta ütleb, et viirus võib püsida pindadel 2-9 päeva. Seega kui võimalik, hoidke ruumid kasutuseta 10 päeva, siis on viirus ise hävinud.
  • Kaardistage ja puhastage eriti hoolikalt just puutepinnad. Seda siis kui on võimalik ruumid 10 päeva kasutuseta hoida ja ka siis kui ruume kasutatakse pidevat. Puhastamiseks võib kasutada nõrgalt aluselise puhastusaine lahust, siledatel pindadel piisab ka veega niisutatud mikrokiudlapist. Oluline on pühkimise metoodika- sobiv niisutus, piisavalt tugev pühkimine, lapi voltimine ning lappide puhtuse tagamine. Vaata videot puutapindade puhastamisest https://www.youtube.com/watch?v=AO9VOV2PcVU
  • Avalikes ruumides on soovitav tihedamalt puutepindasid puhastada iga 2-4 tunni järel.
  • Kui ruumides on olnud nakatunu ning ruume ei olnud võimalik sulgeda 10 päevaks, võib lisaks puhastamisele tõhustada viiruse hävitamist puutepindade desinfitseerimisega. Oluline on silmas pidada, et COVID-19 hävitamiseks on vajalik vähemalt 1 minuti 0,1% naatriumhüpokloriidi, 70% etanooli, 75% 2-propanool, vesinikperoksiid vms sisaldusega desinfitseeriva aine mõju. Jälgige aine tootekaarti ja biotsiidi sertifikaati ning veenduge aine usaldusväärsuses.  Samuti tuleb arvestada, et ained võivad kahjustada pindasid ehk peale mõjuaega võib olla vajadus veel kord pinnad puhastada.
  • Oluline on, et desinfitseerimist läbiviiv inimene kannaks isikukaitsevahendeid.

Vaata täpsemad juhised Terviseameti kodulehelt- https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/soovitused_tohusaks_puhastamiseks_ja_desinfitseerimiseks_taiendatud_18.03.2020_0.pdf

Artiklid

Vaata kõiki

Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamine on valdkond, millega puutuvad kokku kõik inimesed. Kõiki ruume koristab keegi -kodus, töökohal, koolis, avalikes kohtades. Selleks kulub aeg, kasutatakse koristusaineid ja ka  -masinaid. Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad. Koristamine võib olla tervist ja  tegutsemisvõimet soodustav, kuid võib olla ka tervisele kahjulik. Mõju sõltub sellest, kuidas koristatakse ehk teadlikkusest.

Loe edasi

Saada sõber koolitusele ja saa soovituse eest 50 € väärtuses Partneri kinkekaart

Partneri kinkekaardi väärtuses 50 € saab järgmistele Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuvatele koolitustele sõbra/tuttava soovituse ja koolitusele registreerimise eest:

Loe edasi

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada? Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Loe edasi