fbpx

Desinfitseerimine – kuidas seda teha ja mis on eesmärk?

Puhastusekspert koostöös Terviseametiga jagab soovitusi viiruse leviku tõkestamisel.

Hetkel on Eesti Vabariigi valitsus andnud inimestele juhised – püsige kodus kui võimalik, vältige inimestega lähikontakte ning peske käsi. Kõik see on vajalik, et takistada viiruse edasi kandumist.

Mida rohkem on viirusesse nakatunuid, seda rohkem on ruume, kus on viibinud nakatunud inimesed ja tekib küsimus, mida nende ruumidega teha. Otsitakse ettevõtteid, kes desinfitseeriks ruumid, samal ajal kui desinfitseerivad ained on suures defitsiidis. Oleme rääkinud paljude inimestega ning oleme küsinud nõu desinfitseerimiseks erinevates oludes. Meie poole on pöördutud küsimustega, kuidas desinfitseerida õhku, lagesid, suuri klaasseinasid, diivaneid ja isegi tänavaid. Kõikide nende pöördumiste osas võiks kokkuvõtteks öelda, et skafander, respiraator, kummikud, kloori hais ning pritsimine on see, mis tekitab inimestes usaldusväärsust. Kõike seda tehakse eeskätt „rahva rahustamiseks“. Isegi siis kui on oskust viirus eemaldada mõistlikumal viisil, ei julgeta loobuda totaalsest desinfitseerimisest. Selliselt presenteerivad ettevõtted ennast sotsiaalmeedias, et nad hoolivad oma klientidest ning loodavad, et selline tegutsemine kujundab nende mainet positiivses suunas.

Indrek Kiisler ütles oma sõnavõtus, et hetkel pole mõtet raisata inimesi ja raha tegevustele, millel pole eesmärki ega sisu. Desinfitseerimine on suuresti just selline tegevus nagu see praegu sellisel kujul toimub. Viroloog Andres Merits on öelnud, et hetkel on viirus „noor ja loll“. Palju on tehtud uuringuid, mis näitavad, kuidas arutu ning liigse desinfitseerimisega võib „noorest ja lollist“ viirusest saada „vana ja tark“ ning siis on olukord juba sootuks hullem. Seega on hetkel ülioluline keskenduda sellele, kuidas ruumid saada piisavalt puhtaks ja viirusevabaks mõistlikul viisil ning vältida arutu desinfitseerimisega kaasnevaid kahjusid.

Ruumide puhtus ja hügieen, kus on viibinud COVID-19 nakatunud, on olulised. Sellesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kuidas siis toimida?

  • Viirus püsib õhus lühikest aega, õhu desinfitseerimine pole vajalik. Samuti ei ole vajalik desinfitseerida pindu, millega inimesed kokku ei puutu. Näiteks lagi, tänavad ja seinad.
  • Värskeim uuring COVID-19 kohta ütleb, et viirus võib püsida pindadel 2-9 päeva. Seega kui võimalik, hoidke ruumid kasutuseta 10 päeva, siis on viirus ise hävinud.
  • Kaardistage ja puhastage eriti hoolikalt just puutepinnad. Seda siis kui on võimalik ruumid 10 päeva kasutuseta hoida ja ka siis kui ruume kasutatakse pidevat. Puhastamiseks võib kasutada nõrgalt aluselise puhastusaine lahust, siledatel pindadel piisab ka veega niisutatud mikrokiudlapist. Oluline on pühkimise metoodika- sobiv niisutus, piisavalt tugev pühkimine, lapi voltimine ning lappide puhtuse tagamine. Vaata videot puutapindade puhastamisest https://www.youtube.com/watch?v=AO9VOV2PcVU
  • Avalikes ruumides on soovitav tihedamalt puutepindasid puhastada iga 2-4 tunni järel.
  • Kui ruumides on olnud nakatunu ning ruume ei olnud võimalik sulgeda 10 päevaks, võib lisaks puhastamisele tõhustada viiruse hävitamist puutepindade desinfitseerimisega. Oluline on silmas pidada, et COVID-19 hävitamiseks on vajalik vähemalt 1 minuti 0,1% naatriumhüpokloriidi, 70% etanooli, 75% 2-propanool, vesinikperoksiid vms sisaldusega desinfitseeriva aine mõju. Jälgige aine tootekaarti ja biotsiidi sertifikaati ning veenduge aine usaldusväärsuses.  Samuti tuleb arvestada, et ained võivad kahjustada pindasid ehk peale mõjuaega võib olla vajadus veel kord pinnad puhastada.
  • Oluline on, et desinfitseerimist läbiviiv inimene kannaks isikukaitsevahendeid.

Vaata täpsemad juhised Terviseameti kodulehelt- https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/soovitused_tohusaks_puhastamiseks_ja_desinfitseerimiseks_taiendatud_18.03.2020_0.pdf

Artiklid

Vaata kõiki

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Loe edasi

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Loe edasi

10 nippi köögi puhastamiseks

Köök on kodu osa, kus pererahvas veedab tavaliselt palju aega. Söögivalmistamisega kaasneb ka paratamatult palju mustust- eeskätt rasvane mustus, kuid tekib ka tolm, maha kukkunud puru, söögijäätmed ning lisaks veel kraanikausis sete ja märg mustus. Seega köögis on palju erinevat liiki mustust, mis meid kimbutab. Samas on köögi puhtus oluline, kuna tegemist on toiduainetega kokku puutuvate pindadega.

Loe edasi

Kui palju aega kulub keskeltläbi kodu koristamisele?

Aeg on korvamatu ressurss. Igapäeva elus kuuleme ikka ja jälle inimesi kurtmas, et ei ole aega ja elutempo on liiga kiire. Ööpäevas on 24 tundi. See, milline väärtus sellel ajal on ja kui nauditavalt seda veedame, sõltub iga inimese enda otsusest.

Loe edasi