Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Rahvusvahelise ErgoClean (Cleaning Ergonomics- to Prevent Occupational Diseases and Accidents) projekti raames viidi läbi erinevaid küsitlusi ja mõõtmisi, et aru saada, mismoodi mõjutab nende töö füüsilist ja vaimset tervist.

I küsitluse raames uuriti, mis on suurimad takistused puhatustööde teostamisel. Nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid nõustusid, et enim mõjutab töö efektiivsust põrandal olevad esemed, töölaudadel olevad esemed ja kui ruumis on palju mööblit (joonis 1).

Joonis 1

II küsitluse puhul uuriti, kui paljud kogevad luu- ja lihaskonna vaevusi ja selgus, et kõige rohkem valu tuntakse alaseljas, õlgades ja kaelas (joonis 2). Ka jalgadele avaldub päris suur koormus.

Joonis 2

III küsitluse puhul uuriti, kui paljud puhastusteenindajatest ja puhastustööde juhtidest hindavad töö mõju füüsilise ja vaimsele tervisele. Kui puhastusteenindajatest arvasid 69%, et nende töö on füüsiliselt raske, siis 72% puhastustööde juhtidest hindasid, et nende töö on vaimselt raske (joonis 3).

Joonis 3

IV küsitlus uuriti, kui palju mõjutavad koristustöö füüsilist pinget töövahendite ja meetodite valik. Puhastusteenindajad jäid enim rahule puhastustarvikute kasutamise koolitusega (joonis 4). 60% vastanutest leidis, et on saanud piisavalt juhiseid puhastustarvikute ergonoomilise kasutamise kohta. Pauside ja lühikeste pauside tähtsust ei ole uuringu järgi piisavalt selgitatud. Muret tekitav tulemus on ka see, et iga viies puhastusteenindaja ei olnud saanud ühegi küsitud teema kohta piisavalt juhiseid.

Joonis 4

Viimaks uuriti, millised on puhastusteenindajate ja puhastustööde juhtide kogemused hõivatusest ja töötempo mõjutamisest. Piisavalt saavad oma töötempot mõjutada puhastustööde juhid, puhastusteenindajad samas ainult mõnes osas. Seda, et töö on pingeline ja kiire harva, arvasid nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid (joonis 5).

Joonis 5

Uuringud viidi läbi 2022. aasta novembris Soomes, Eestis, Ungaris ja Hollandis. Küsitlused saadeti igas riigis kümnele organisatsioonile ning neile vastas kokku 267 puhastusteenindajat ja 147 puhastustööde juhti.

Pikemalt saad lugeda raportist.

Artiklid

Vaata kõiki

Koristamine on teadus: rahvusvahelised eksperdid jagasid teadmisi Tallinnas

Eksperdid ISSA-st rõhutasid, et koristamine ei ole tegevus või arvamus, vaid kvaliteedijuhtimise osa ning teadus, mis vajab ühist arusaama kogu Euroopas.

Loe edasi

Vajaduspõhine koristus Islandil – kogemus, mis viib koristust uuele tasemele

Oktoober 2024 oli meie meeskonna jaoks eriline – saime kahe nädala jooksul töötada koos Islandi suure koristusettevõtte Solar ehf spetsialistidega, et arendada ja tõhustada nende koristusprotsesse.

Loe edasi

Kuidas sündis koristusergonoomia projekt?

Puhastamine võib olla tervist edendav, kuid see võib olla ka tervisele kahjulik. Kõik sõltub sellest, KUIDAS  puhastatakse, mis omakorda sõltub teadmistest ja oskustest.

Loe edasi

Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad.

Loe edasi