Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamine on valdkond, millega puutuvad kokku kõik inimesed. Kõiki ruume koristab keegi -kodus, töökohal, koolis, avalikes kohtades. Selleks kulub aeg, kasutatakse koristusaineid ja ka  -masinaid. Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad. Koristamine võib olla tervist ja  tegutsemisvõimet soodustav, kuid võib olla ka tervisele kahjulik. Mõju sõltub sellest, kuidas koristatakse ehk teadlikkusest.

Maria Liis Alt viis 2023/2024 gümnaasiumi uurimustööna läbi uuringu 14-19-aastaste Eesti noorte kodukoristuse harjumuste kohta, selgitamaks, mida saaks teha, et koristamine oleks kerge ja mõjuks tervist edendavalt. Küsitlusele vastas 476 noort ja töötati läbi erinevate riikide uurimusi kodu koristamise kohta. Viidi läbi ka praktiline katse, kus kolm peret koristasid kuu aega kodu vastavalt saadud soovitustele.

Mitmed autorid (Gordon, Sherry; Kärcher uuringus toodud psühholoog Dr. Bösenkopf kommentaar) on välja toonud koristamise mõju tervisele, mille võib kokku võtta järgmiselt:

• koristamine mõjub lõõgastavalt, maandab stressi, puhtas keskkonnas on inimestel parem keskendumisvõime
• puhtas keskkonnas haigestuvad inimesed vähem
• koristamine kui füüsiline tegevus mõjutab positiivselt füüsilist tervist.

Saksamaal 2022. aastal läbi viidud uuring näitas, et 78% inimesi tundis pärast koristamist ennast lõõgastunult. Lisaks toovad mitmed allikad välja, et segadus suurendab stressi, muudab inimesed aeglaseks ja tekitab kurnatust nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Eestis läbi viidud uuringu kokkuvõte

476 noore vastuste põhjal saab välja tuua järgmist:

• Kodukoristuseks ei ole kindlat koristuspäeva, koristatakse jooksvalt, pigem iga päev midagi.
• Pea kõik noored on kaasatud kodu koristusse (98%), meeste ja naiste osas erinevusi ei täheldatud.
• Puutepindasid, mis ei näi mustad, ei osata pidada määrdunuks ja ei puhastata.
• 79% kodudest on liialt palju koristusaineid.
• Üle 70% kasutab koristamisel mikrokiust lappi.
• 79% kodudest kasutab kuiva lahtise mustuse eemaldamiseks harja või tolmuimejat. Kõvakattega põrandate sellisel puhastamisel tõuseb arvestatav kogus tolmu õhku ning see on aeganõudev viis puhastamiseks.
• 57% kodudest on olemas põrandapesuämber ja pestakse põrandaid. See viitab liialt märgadele meetoditele, mis tekitavad pindadele kihi ehk mustuse.
• 96% vastanutest on kodus nõudepesušvammid, harjaga pesevad nõusid vähesed. See on ebahügieeniline ja keskkonda koormav viis nõusid pesta.
• 80% saavad koristuse kohta teadmisi vanematelt. Peredel on võimalus koos õppida

Eestis läbi viidud uuringu tulemused sarnanesid mitmes osas näiteks Kärcher poolt 2019. aastal läbi viidud rahvusvahelise uuringu tulemustega, milles osales 11 000 inimest.

Järeldused ja soovitused

Uurimustöö peamine eesmärk oli anda lihtsad soovitused, mis aitavad muuta kodu koristamist lihtsaks, kiireks ning tervist edendavaks. Analüüsides uuringu tulemusi, läbi töötades erinevaid uuringuid ning Puhastusekspert kogemusi on soovitav teha muudatusi alljärgnevas:

1. Koristamine võiks olla paremini planeeritud ja kindlamalt jagatud erinevate inimeste vahel. Näiteks igal päeval mingid väikesed tööd: puutepindade puhastamine esmaspäeval, tolmu pühkimine teisipäeval jne.
2. Kodudes kasutatakse liialt palju aineid. Ainet on tegelikult vaja nõudepesuks, WC poti puhastamiseks ja setete eemaldamiseks (kui need tekivad). Enamik mustuse saab eemaldada veega niisutatud mikrokiust lapiga.
3. Massiliselt on kasutusel pritspudeleid, mille kasutamine koristuses on tervisele mitmes mõttes kahjulik. Pritspudelite kasutamise asemel tuleks kasutada niisutuspudelit koristusainete kandmisel näiteks WC-potti.
4. Mikrokiust lapi teadlik kasutus on määravata tähtsusega – voltimine ja lapi sobiv niisutus. Nii  saab eemaldada suurema osa mustusest. Võtmetähtsusega on õige niisutus, kui lapid on liiga märjad, siis need ajavad mustust laiali. Soovitav on lapid niisutada enne koristama asumist.
5. Puutepindade märkamine ja nende puhastamine loob tervislikuma keskkonna, kasutades selleks veega niisutatud mikrokiust lappi.
6. Põrandalt tolmu ja kuiva lahtise mustuse eemaldamisel kasutatakse palju tolmuimejat ja pühitakse ka harjaga, aga see ajab tolmu õhku. Tõhusam on kasutada põrandakuivataja-pühkijat, ka  ühekordsete lappide kasutus on asjakohasem.
7. Liigselt pestakse põrandaid, selle asemel võiks neid puhastada mikrokiust lapiga, mis on tehtud niiskeks või väheniiskeks, olenevalt eemaldatavast mustusest.
8. Nõudepesušvammide kasutamine on ebahügieeniline, need tuleks asendada nõudepesuharjaga, soovitavalt toiduainetööstusele mõeldud harjaga. Nõudepesuharju saab kasutada efektiivselt ka muude pindade puhastamiseks, näiteks kraanikauss, trapp või tossude pesemine. Erinevateks töödeks on oluline kasutada erinevaid harju.

Eeltoodud soovitused said antud ka noortele, et koristada kuu aja vältel kodu uuel viisil. Katse tulemused saab kokku võtta järgmiselt:

• Koristusaeg vähenes oluliselt. Enne katset kulus kodu koristamisele 5 – 8 tundi nädalas, peale katset oli see umbes 1 tund nädalas. Arvestada tuleb, et katses osales vaid 3 peret ning nende kogemuse põhjal ei saa teha üldistusi. Kui tugineda Puhastusekspert kogemustele, siis keskmisel perel kulub koristamisele nädalas 4 tundi. Kui koristatakse teadlikult, siis keskmine koristusaeg väheneb 2,5 tunnile nädalas ja tulemus on parem.
• Enne katset oli kodudes 6 või enam koristusainet, mis olid pritspudelis. Peale katset oli 1-3 ainet ning loobuti pritspudelitest, toodi välja sellest saadud kasu.
• Enne katset kasutati iganädalaselt tolmuimejat 1-3 korda nädalas. Katse tulemusel tolmuimeja kasutus vähenes oluliselt ning põrandakuivataja-pühkijaga kõvakattega põrandate puhastamine andis parema tulemuse ning aega kulus vähem.
• Suurimat muutust nähti mikrokiudlapi kasutamisviisi muutuses – lapp niisutati vastavalt saadud niisutusjuhisetele enne koristamist valmis ning seda volditi.
• Tõdeti, et koristamist muuta on tegelikult lihtne ja sellel on suur mõju.

Võttes kokku uuringu ja läbi töötatud materjalid võib tõdeda, et oluline on juba noores eas koristada teadlikult. Reklaamides näidatu suunab sageli inimesi valele teele. Kui noor muudab oma kodukoristusharjumusi, siis on võimalik elu jooksul vähendada koristamisele kuluvat aega 5000 tundi, eeldusel et keskmine eluiga on vähemalt 80 aastat. Samal ajal on teadlik koristus tervist edendav. Harjumuspärane tegevus on suure tõenäosusega aeganõudev, madala efektiivsusega ja tervist kahjustav. Teadlik tegevus saavutab puhtuse kiiresti, lihtsalt, on tervisele kasulik ning mõjub teraapiliselt.

Lisamaterjale:

• Koristamise käsiraamat, e-raamat: https://puhastusekspert.ee/toode/e-raamat-koristamise-kasiraamat-eesti-keeles/
• Koristusergonoomika õppefilmid: https://ergoclean.eu/
• Koristussoovitused: https://pandemicclean.eu/