fbpx

Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid

1.jaanuaril 2022 jõustus keskkonnaministri määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihangete alusdokumentides kehtestatavad tingimused“. Määrus keskendub keskkonnahoidliku puhastusteenuse pakkumisele.

Määrusega saab tutvuda siin.

Järgnevalt ülevaade määruses toodud nõuetest puhastusteenusele:

  • Euroopa Liidu ökomärgisega või muu standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgisega, mis on Euroopa Liidus tunnustatud, ainete kasutamise kogemus
  • Personali pädevuse suurendamine koolitamisega, mis hõlmab potentsiaalseid keskkonnamõjutegureid, sh puhastusainete õige doseerimine, reovee kõrvaldamine, jäätmete liigiti kogumine.
  • Puhastusteenuse pakkumisel tuleb kehtestada tegevuskord, kuidas minimaalselt iga nelja kuu tagant üks täistööpäev seiratakse määruses toodud kriteeriume. Nendeks on:
    • kasutatud koristusainete kogused
    • kasutatud tarvikud
    • puhastamiseks kasutatud vee kogus ja vee kõrvaldamise koht
    • puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogus ja nende liigiti kogumine

Määruses on lisaks kohustus vähese keskkonnamõju tagamiseks:

  • koristusaineid kasutada vastavalt juhendile
  • kus võimalik, kasutada ökomärgisega koristusaineid
  • minimeerida ühekordsete tarvikute kasutamist
  • tagada optimaalne vee kasutus
  • vähendada puhastamise käigus tekkinud jäätmete kogust
  • tagada jäätmete liigiti kogumine

Lisaks võib hankija kehtestada nõudeid kasutatavale paberile ning näiteks nõude kasutada mikrokiust koristustekstiile.

Kõige selle eesmärk on keskkonnasäästlik puhastusteenus. Kui vaadata suurt pilti, siis koristamise eesmärk on puhtus. Puhtusel erinevates kohtades on erinev tähendus, oluline on esmalt määratleda erinevatele osapooltele üheselt arusaadavalt, mida tähendab puhtus ja millises seisukorras peab olema ruum peale koristust. Seejärel on oluline määratleda, kui sageli tuleb koristada ehk millise ajaga tekib mustus sellisel määral, et see segab põhitegevust. Koristamisel tuleb eemaldada see mustus, mis antud ruumis olla ei tohi, saavutatud peab olema kokkulepitud puhtusaste.

Mustuse eemaldamine peab toimuma võimalikult väheseid ressursse kasutades, kergelt ja minimaalse ajaga. Selline on teadlik koristamine, samas ka keskkonnasäästlik koristamine.

Näiteks, kui võrrelda koristamisel lappide/moppide pesemist veeämbris ja eelniisutatud koristustekstiilidega koristamist, siis eelniisutatud koristustekstiilidega koristamisel on:

  • 10 korda väiksem veekulu
  • 20 korda väiksem koristusainete kulu
  • vähemalt 25% väiksem tööaeg
  • tulemuseks puhtamad pinnad
  • vähenenud vajadus eripuhastustööde järele
  • mikroorganismide pärsitud areng
  • töö on aseptiline, ei veeta mustust ühelt pinnalt teisele

Seega teadlik puhastamine aitab säästa keskkonda, kulusid ja on jätkusuutlik.

Aitame oma klientidel keskkonnanõuete täitmisega käsikäes optimeerida koristamist, saavutamaks soovitud puhtus optimaalsemate ressurssidega.

Artiklid

Vaata kõiki

Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit.

Loe edasi

Texases läbiviidud uuringus leiti, et isegi pärast rutiinset desinfitseerimist võib haigla pindadel leiduda kahjulikke mikroobe

Uuring viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2022 ning selle raames kogusid teadlased 400-lt pinnalt proove Kesk-Texase veteranide tervishoiu asutustes (Central Texas Veterans Healthcare System).

Loe edasi

Puhastuseksperdil täitus veerandsada!

Tervitame ja täname kõiki endiseid ja praeguseid kolleege, kliente ja koostööpartnereid. Üheskoos on olnud tore ja õpetlik maailma puhtamaks muuta!

Loe edasi

Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Loe edasi