fbpx

Puhastuseksperti soovitused Terviseameti väljastatud juhiste täitmiseks

2. märtsil 2020 andis Terviseamet välja soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Teades igapäevaselt koristamise kitsaskohti, anname lisasoovitusi, et ametlikes soovitustes kirjas olev aitaks tagada soovitud tulemused teie asutuses ja kodus. Terviseameti juhendi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks leiate siit 

Kui ei ole teada konkreetset kokkupuudet nakatanuga, siis ennetavateks abinõudeks on tavapärasest hoolikam koristamine ja pindade puhastamine, sest viirus võib levida ka pindade puudutamisel ning selle tulemusena kätega edasi kanduda. Allolevalt täpsustavad kommentaarid Terviseameti antud soovitustele haiguse leviku ennetamiseks:

  1. sageli kasutatavate ruumide ja esemete ning sagedamini puudutatud alade rutiinne märgkoristus/puhastus tavapäraste majapidamises kasutatavate puhastus- ja desinfitseeriva (biotsiidse) toimega nt ukselingid, käsipuud, liftinupud, lüliti ruumides, toolide käetoed, WC ja vannitoa pinnad jm);

Soovitus:

  • Puutepindade sagedane puhastamine on viiruse leviku tõkestamise võtmeteguriks. Esmalt on oluline märgata. Paraku jäävad puutepinnad sageli märkamata. Jälgige ja mõelge, milliseid kohti erinevad inimesed puudutavad. Meie kogemusel on üle 90% seebi- ja paberidosaatorite puutepindadest (alt, vajutuskohad)  mustad ja neid hakatakse alles siis puhastama kui sellele tähelepanu juhtida. Sageli unarusse jäävad puutepinnad on ka uste servad, lingi ümbrus; koolides toolide alused, seljatoed; ühiskasutuses olevad esemed kontorites. Näiteks klambrilööja vms.

Näited määrdunud puutepindadest, mis pärinevad tervisehoiu-, haridus- ja toitlustusasutustest.

 

 

  • Märgkoristus on vajalik pinnal oleva mustuse lahti saamiseks. Oluline, et kõik pinnad, mis vajavad kuivamiseks rohkem kui 30 sekundit, tuleb kindlasti kuivatada.

Puhtuse loomiseks piisab tavapärastest ainetest ja viisidest. Näiteks väga tõhus viis on puhta veega niisutatud puhas mikrokiust lapp. Oluline on sobiv niiskusaste, et lapp seoks piisavat mustust! Seniste uuringute põhjal eemaldab selline viis piisavalt infektsiooniviiruseid ja ennetustöös puudub vajadus desinfitseerivate ainete kasutuseks. Kui siiski soovitakse kasutada desinfitseerivaid puhastusaineid, siis tuleb hoolikalt läbi lugeda aine tootekaart. Tavaliselt desinfitseerivad puhastusained vajavad mõjuaega u 10-15 min, et saaks rääkida desinfitseerivast mõjust.

Vaata ka meie videot puutepindade puhastamisest.

  1. asjakohase ventilatsiooni tagamine ruumides

Soovitus:

  • Asjakohane on ka ruumide tuulutamine.

3. käte hügieeninõuete täitmine

Soovitus:

  • Käte pesemine koju tulles, peale WCs käiku, enne sööki, peale suitsetamist, kokku puutudes võimaliku saasteallikaga jne on väga oluline. Samas on käte pesemisel üks väga oluline etapp käte kuivatamine. Selleks on sobiv paber või puhas ehk ühekordselt kasutatav kangas. Mehhaanilise kuivatamisega eemaldame kätelt suurema osa mustust, pesemise jääke jne. Kuivatades käsi erinevate puhuritega mehhaanilist kuivatust ei toimu. Seega tasub endaga kaasas kanda ka käte kuivatamiseks pabereid juhuks kui kasutatavas WC-s kätepabereid pole.
  1. üldkasutuses olevate esemete puhastuse korraldamine pärast kasutamist (nt VR prillid mängukeskustes jm esemed) ja/või nende kasutamise võimalik minimeerimine.

Soovitus:

  • Oluline on kaardistada üldkasutatavate esemete kasutus ja kelle vastutus on puhastamine. Teha asutuses ringkäik ja märgata kõiki määrdunud esemeid. Kui on silmaga nähtav määrdumine, siis see on heaks pelgupaigaks ka mikroorganismidele. Samas tasub silmas pidada, et silmaga nähtav puhtus ei ole puhas veel mikroorganismide mõttes. Avastatud määrdunud esemed tuleb puhastada ning selgelt määratleda edaspidi nende puhastamise vastutus ja sagedus. Ehk kui midagi on must, siis on täpselt teada, kelle tegemata töö see on ning kui sageli neid edaspidi puhastatakse. Paljudes asutustes on esemeid, mida näiteks koristusfirma ei pea puhastama ja tegelikult ei puhasta ka omad inimesed. Näiteks printerid, üldkasutatav köögitehnika, telefonid, arvutiklaviatuurid jne. Sarnaseid probleeme leiab ka kõrgemate hügieeninõuetega kohtadest, näiteks suurköökides kuupäevapüstolid, meditsiiniasutustes erinev kontoritehnika, meditsiinitarvikute rattad, alumised osad.

Koristuse/puhastuse olulisemad võtmetegurid haiguste leviku tõkestamiseks:

  • Haiguste leviku ajal on soovitav tavapärasest sagedamini puhastada puutepindasid.
  • Kasutatavad koristustekstiilid (lapid, mopid) peavad olema puhtad. Koristustekstiile tuleb iga kasutuskorra järel pesta pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril. Koduseks kasutuseks mõeldud pesumasinate puhul temperatuuril 65-90°C, professionaalsetel mopipesumasinatel järgida tootja juhiseid. Veeämbris või kraani all käsitsi pestes koristustekstiilid puhtaks ei saa. Oluline on läbi mõelda ka koristustekstiilide käsitlemine ja teekond, et ei saastuks enne nende kasutamist.
  • Oluline on koristustekstiilide sobiv niisutus. Kui kasutatakse märga meetodit (pind kuivab üle 30 sekundi), siis tuleb pinnad kuivatada. Ise kuivades jääb pinnale mustus ja ka mikroorganismid.
  • Mustuse eemaldumisel on oluline roll mehaanikal, ehk pühkida tuleb piisavalt tugevalt. Leebe „silitamisega“ jääb oluline osa mustusest ja ka mikroorganismidest eemaldamata.
  • Oluline on koristuslappide voltimine ja aseptiline tööviis, st liigutakse puhtamalt mustema suunas, puhastades erinevaid pindasid pööratakse lapil uus külg jne. Eesmärgiks mustuse kokku korjamine ja mitte laiali ajamine.
  • Koristamisel või pindade puhastamisel kasuta kaitsekindaid, mis tuleb iga koristuskorra järgselt pesta ja kuivatada või asendada uutega.

Kui tunned, et saame teid aidata mõistlikult piisava puhtuse loomisel, siis võta meiega ühendust! Kõikide meie teenuste eesmärk on saavutada vajatav puhtusaste võimalikult optimaalselt. Oluline, et koristuses tehtav liigutus võtaks maksimaalselt mustust kaasa!

Puhastusekspert koolituskalender on leitav siit

Lähinädalatel ilmub uuendatud raamat Koristamise A ja O. Raamatus on 24 leheküljele koondatud kõige olulisemad põhitõed koristamisest. Raamat on nii eesti kui vene keeles. Huvi korral võta meiega ühendust.

Koolituskalender

Kõik koolitused

Mida ütleb OSKA uuring puhastusvaldkonna kohta?

OSKA on tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mis prognoosib milliste oskustega inimesi ja kui palju on vaja täna ning tulevikus. Loe lähemalt kinnisvarakorrashoiu valdkonda iseloomustavat.

Loe edasi

Desinfitseerimine kui turvatunde loomine?

Desinfitseerimine on saanud igapäevaseks nähtuseks kõikjal. Võitlus nähtamatu vaenlasega SARS-CoV-2 on maailma oluliselt muutnud ja teema on tõsine. Samas kas desinfitseerimine tõesti päästab maailma? Või hoopis vastupidi- toob kaasa uued hädad? Desinfitseerivate ainete kasutamine kõikjal ja kõigeks tundub sageli olevat „norm“. Seda kasutatakse nö „rahva rahustamiseks“

Loe edasi

Teadlikult loodud puhtus

Me võitleme nähtamatu vaenlasega – SARS-CoV-2. Silmaga ei ole võimalik hinnata, mis eemaldab viiruse pinnalt ja mis mitte. Teadlikkus on senisest veelgi olulisem.
Oleme viimastel nädalatel palju võtnud erinevatest kohtades orgaanilise mustuse, mikroobide kasvu ja koristusmeetodite tulemuslikkuse hindamiseks proove. Võime väita, et kõik võetud proovid räägivad ühte keelt.

Loe edasi

Desinfitseerimine – kuidas seda teha ja mis on eesmärk?

Puhastusekspert koostöös Terviseametiga jagab soovitusi viiruse leviku tõkestamisel.

Loe edasi