info@puhastusekspert.ee +372 5611 1048
Puhastusekspert alustas uut rahvusvahelist Erasmus+ projekti „CleanMind Initiative“!
Tänu sellele, et oleme saanud varasematest Erasmus+ projektidest palju positiivset tagasisidet, otsustasime võtta ette uue väljakutse ja kirjutada uus projekt, mis on PandemicClean projekti jätk. Nimelt PandemicClean projektis tulid ootamatud tulemused ja soovisime seda edasi uurida, kuidas mõjutada inimeste mõttemaailma puhastamisest ja puhtusest laiemalt. Meil on suurepärane võimalus seda kõike lähemalt uurida Erasmus+ projekti raames. Meie partneriteks on seekord Soomest Propuhtaus ja Rootsist Visera AB.
Novembri alguses toimus Tallinnas meie esimene projektikohtumine, mis kestis kolm päeva. Kohtumise peamine eesmärk oligi paika panna puhastuskatsete põhimõtted, läbi viia pilootkatsed ning selgitada, millal hakkavad inimesed tajuma, et WC vajab koristamist.
Novembri alguses toimus Tallinnas meie esimene projektikohtumine, mis kestis kolm päeva. Kohtumise peamine eesmärk oligi paika panna puhastuskatsete põhimõtted, läbi viia pilootkatsed ning selgitada, millal hakkavad inimesed tajuma, et WC vajab koristamist.

Projektist täpsemalt
Projekt kestab aastatel 2025-2027 ning selle eesmärk on arendada ja katsetada tulemuspõhist puhastamist, mis vastab tegelikule vajadusele ehk eemaldame seda mustust, mis vajab eemaldamist ja teeme seda säästlikult ning efektiivselt. Selleks analüüsime teadusuuringuid, teeme koristuskatseid reaalse elu tingimustes ja kaardistame kestlikkuse põhimõtteid spetsiifiliselt puhastusvaldkonnas.
Puhastustöid tehakse sageli harjumuspäraselt, mitte vastavalt tegelikule vajadusele, just seda soovimegi muuta. Tavaliselt pannakse paika, näiteks mitu korda päevas peab puhastusteenindaja tualetti puhastamas käima, ilma analüüsimata, kui palju inimesi on vahepealse aja jooksul ruumi kasutanud. Seega tehakse rutiinseid tegevusi tihti mõtlemata, kas see on päriselt vajalik. Selline lähenemine põhjustab ressursside raiskamist ning takistada efektiivset ja tõhusat puhastust – vajaduspõhine lähenemine aitab seda vältida.
CleanMind Initiative projekti käigus luuakse õppematerjalid puhastusteenindajatele, koolitajatele ja teenuseostjatele, et aidata paremini mõista, kuidas rakendada efektiivseid koristusmeetodeid, kasutada ressursse säästlikult ning tuua ESG-põhimõtted igapäevasesse puhastustöösse.
Puhastustöid tehakse sageli harjumuspäraselt, mitte vastavalt tegelikule vajadusele, just seda soovimegi muuta. Tavaliselt pannakse paika, näiteks mitu korda päevas peab puhastusteenindaja tualetti puhastamas käima, ilma analüüsimata, kui palju inimesi on vahepealse aja jooksul ruumi kasutanud. Seega tehakse rutiinseid tegevusi tihti mõtlemata, kas see on päriselt vajalik. Selline lähenemine põhjustab ressursside raiskamist ning takistada efektiivset ja tõhusat puhastust – vajaduspõhine lähenemine aitab seda vältida.
CleanMind Initiative projekti käigus luuakse õppematerjalid puhastusteenindajatele, koolitajatele ja teenuseostjatele, et aidata paremini mõista, kuidas rakendada efektiivseid koristusmeetodeid, kasutada ressursse säästlikult ning tuua ESG-põhimõtted igapäevasesse puhastustöösse.



Esimene samm: ühised eesmärgid ja töövõtted
Päeva eesmärk oli üksteist paremini tundma õppida, üle vaadata kogu projektiplaan, läbi arutada koristuskatse põhimõtteid, selgitasime ootuseid ja eesmärke, jagasime kogemusi ATP mõõdistamise osas – kasutades erinevaid seadmeid, standardeid ja põhimõtteid. Arutelude käigus saime kinnitust, et oleme teinud väga hea valiku partnerite osas, Skandinaavias mõistetakse koristamist ja puhtust suhteliselt sarnaselt, mis teeb koostöö meil lihtsamaks.
Katsed lennujaamas ja sadamas
Teisel päeval jagunesime kaheks meeskonnaks, üks suundus Tallinna Lennujaama ja teine Tallinna Sadamasse, et viia läbi esimesed päriselulised puhastamise katsed. Meie eesmärk oli mõista, kui kaua pärast koristust hakkavad inimesed tajuma, et tualettruum on must ja vajab koristamist. Küsisime külastajatelt tagasisidet Optiqo rakenduse abil. Vastamine oli lihtne: rohelise naerunäoga märgiti, et WC on puhas, ja punasega, et see vajab puhastamist. See oli väga põnev kogemus, saime vahetu ülevaate sellest, kuidas tavainimesed, kes üldiselt ei mõtle WC puhtuse peale, tegelikult puhtust tajuvad. Saadud andmed aitavad tulevikus paremini planeerida vajaduspõhist koristust. Katseperiood kestis neli tundi. Katsete tulemustest ilmub meil õige pea artikkel.

Puhastuskatse analüüs
Kolmandal päeval analüüsisime pilootkatse tulemusi ja arutasime neid põhjalikult läbi, sest iga partner kordab sama katset enda riigis, et saaksime kokku koguda võimalikult paljude inimeste hinnangud avaliku tualeti puhtuse osas ning saaksime kaardistada, millise INSTA kvaliteeditaseme puhul inimesed tunnevad, et ruum vajab puhastamist. Katse andis väärtuslikku infot ning aitas mõista, et peame meie algset plaani reaalsele elule kohandama. Lisaks rääkisime partneritega põhjalikumalt mõistetest „activity-based’’ ehk tegevuspõhine, ,,result-based’’ ehk tulemuspõhine selleks, et saaksime kõik ühiselt samamoodi nende tähendusest aru. Nii on meil lihtsam projekti käigus inimeste mõttemaailma muuta, et nendel mõistetel on oluline erinevus.
Arutelud olid elavad ja inspireerivad, pakkudes palju uusi ideid, kuidas inimeste mõttemaailma puhastamisest muuta.
Arutelud olid elavad ja inspireerivad, pakkudes palju uusi ideid, kuidas inimeste mõttemaailma puhastamisest muuta.
Hea algus tulevikuks
Esimene kohtumine andis kogu projektimeeskonnale hea tunde, et teeme õiget asja. Saime uusi teadmisi ja mõtteid, kuidas muuta koristusvaldkond teadlikumaks, keskkonnasõbralikumaks ja tulemuslikumaks.
Hoiame teid projekti tulemuste ja arvamustega kursis meie kodulehel ja sotsiaalmeedias. Oleme rõõmsad, et saame tegeleda taas puhastusvaldkonna arendamisega ning saame seda teha koos nii suurepärase rahvusvahelise meeskonnaga.
Artikli autor: Maria Liis Alt
Hoiame teid projekti tulemuste ja arvamustega kursis meie kodulehel ja sotsiaalmeedias. Oleme rõõmsad, et saame tegeleda taas puhastusvaldkonna arendamisega ning saame seda teha koos nii suurepärase rahvusvahelise meeskonnaga.
Artikli autor: Maria Liis Alt