Erasmus+ projekti CleanMind ESG raport: kuidas tulemuspõhine koristamine toetab jätkusuutlikkust?

 Igaüks on näinud avalikku WC-d, mida koristatakse iga päev näiteks iga 2 tunni tagant, olenemata sellest kui palju inimesi on seda kasutanud ja nii päevast päeva iga kord samad tegevused. Aga kas vajadus on alati sama? Pigem mitte.

Puhastusteeninduses tegutsetakse sageli fikseeritud graafikute järgi, mitte tegeliku vajaduse põhjal. Euroopas töötab puhastusvaldkonnas umbes 4,2 miljonit inimest ning isegi väikesed ebaefektiivsused tähendavad kokkuvõttes märkimisväärset vee; ainete ja tööaja kulu. Mõnikord võib vale koristusmeetod mustuse eemaldamise asemel selle hoopis pinnale laiali kanda. Selliseid olukordi kohtab tegelikkuses sagedamini, kui soovime tunnistada.

Mida ESG tähendab? 

ESG (Environmental, Social, Governance) on raamistik, mis aitab hinnata organisatsiooni mõju keskkonnale inimestele ja ühiskonnale tervikuna.

Puhastusteeninduses tähendab see muuhulgas küsimusi:
Kas vett kasutatakse säästlikult?
Kas koristusained on doseeritud asjakohaselt?
Kas töötajate tervis on hoitud, kas töö on ergonoomiline?
Kas koristamise tegevused vastavad tegelikule vajadusele?
PuhtSeega küsimus ei ole vaid „rohelistes koristusainetes“, vaid laiemas pildis- miks ja kuidas koristatakse. Näiteks kas on kaasas ämber veega või hoopis eelniisutatud koristuslapid ja-mopid või kas koristatakse siis kui on VAJA või kui graafik ette näeb? Nüansse on palju, kuid kõige jätkusuutlikum on koristamine, mille puhul tehakse õigeid asju, õiges kohas, õiges mahus, kasutades õigeid võtteid. Tulemuseks on vajaduspõhine puhtus, kasutades minimaalselt vett, keemiat, tööaega mustuse eemaldamiseks.

Kelle töö on ESG rakendamine?

ESG ei ole ühe spetsialisti projekt. See toimib ainult siis, kui nii puhastusteenuse tellija, puhastusteenust pakkuv ettevõte, puhastustööde juht kui ka puhastusteenindaja mõistavad oma rolli ja mõju lõpptulemusele. CleanMind raportis on välja toodud nii ettevõtte, kliendi kui ka puhastusteenindaja roll ESG eesmärkide saavutamisel. Jätkusuutlikkus ei sünni üksikust otsusest, vaid paljudest igapäevastest valikutest.

Seda mida mõõdame, seda saab juhtida

See põhimõte kehtib nii finantsjuhtimises kui ka puhastusteeninduses. Kui mõõdame ainult koristuskordi või töötunde, juhime tegevust. Kui mõõdame tegelikku puhtust, hügieenitaset ja ressursside kasutamist, saame juhtida tulemust.

Traditsioonilises koristamises hinnatakse sageli seda, kas töö tehti ära. Tulemuspõhises koristamises hinnatakse aga seda, millise tulemuse töö andis. Kas pind on puhas? Kas hügieenitase vastab nõuetele? Kui palju vett, koristusaineid ja tööaega kulus selle tulemuse saavutamiseks?

Selleks tuleb määrata ettevõttele olulised mõõdikud (KPI-d). Kui eesmärk on vähendada veekulu, tuleb seda mõõta. Kui eesmärk on parandada hügieenitaset, tuleb mõõta hügieeni. Kui eesmärk on kasutada vähem koristusaineid, tuleb mõõta ainete kasutust. Ainult nii on võimalik hinnata, kas rakendatud meetmed viivad  soovitud muutuseni.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse sageli erinevaid ökomärgiseid. Ecolabel Index koondab sadu ökomärgiseid üle maailma ning aitab mõista, milliseid keskkonnanõudeid tooted täidavad.  Erinevate märgiste puhul võivad erinevused olla suured. Samas ei taga ükski märgis iseenesest jätkusuutlikku koristamist. Oluline on koristusprotsess tervikuna läbi käia.

Nähtamatu inimene

Erasmus+ CleanMind projekti üks peamisi järeldusi on lihtne: kõige jätkusuutlikum koristamine ei ole see, kus tehakse rohkem. Kõige jätkusuutlikum on koristamine, kus tehakse õigel ajal, õiges kohas ja õiges mahus.
Kui koristamise eesmärk on puhtus, siis ei tohiks juhtida tegevusi, vaid tulemusi. Just siin kohtuvad ESG põhimõtted ja tulemuspõhine koristamine.

Raport on leitav SIIT

Autor: Helge Alt