Mida toob kaasa see, kui puhastusteenindajal ei jätku lappe?
Oleme viimasel ajal korraldanud mitmeid huvitavaid koristustööde auditeid, leidmaks potentsiaali koristuse efektiivsuse tõstmiseks.
Jagame näiteid, mida toob kaasa see, kui puhastusteenindajal ei ole nii palju lappe, et ühe määrdumisel võtta järgmine puhas ning tööpäeva lõpus pesta lapid kõik koos pesumasinas.
Pesemine kraanikausis
Lappide puudusel on sageli lahenduseks nende pesemine kraankausis. Kuid sellisel juhul ei saa mikrokiudlapid piisavalt puhtaks ning jäävad kokkuvõttes liiga märjaks. Tulemuseks on see, et lapp ei puhasta, vaid pigem määrib.
Panime ühe konkreetse juhtumi numbritesse. Tulemused olid järgmised:
- ühe lapi pesemiseks kraani all kulus 1,5 minutit tööaega ja 3 liitrit vett
- kui iga päev 10 puhastusteenindajat 20 korda sellisel viisil lappe pesevad, siis sellele kuluv tööaeg päevas kokku on umbes 5 tundi
- kui aasta aega iga päev selliselt käituda ning töö tasustada miinimumpalgaga, on ettevõtte kulu väärtusetu töö tasustamiseks 11 100€. See summa on oluliselt suurem, kui mikrokiust lappide, käru ja isegi pesumasina soetamine
- vett kulub selleks 600 liitrit päevas. Tuginedes eelnevale, kulutab selline tegevus aastas umbes 180 tonni rohkem vett kui seda kuluks lappide pesemiseks pesumasinaga.
Kätepaberi kasutamine
Kui lappi pestakse kraani all või on lapp muul põhjusel märg/must, siis tekib ikkagi vajadus pindade, näiteks kraanide, kraanikausside kuivatamiseks. Sageli võetakse siis kasutusel kätekuivatuspaber. Ühel hiljutisel auditil lugesime ära, kui palju päriselt paberit kasutati. Tol päeval oli tulemuseks 5 – 7 paberit WC kohta. Eelmisele näitele sarnaselt jätkates, kui sama tehakse sajas ruumis, siis keskmiselt kulub päevas 600 lehte paberit kuivatamiseks. Selles asutuses oli paberi hind 0,8 senti/leht, seega kuivatamiseks kuluva paberi maksumus on kokku 4,8 €/päevas, millele lisandub ka jäätmekäitlus. Aastas on kuivatamiseks kuluva paberi kulu 1 752€. Kuivatades mikrokiust lapiga on tulemus kindlasti oluliselt parem.
Oluline on säästa töötajaid, asjatut veekulu ning mõelda, kuidas koristusse panustatud aeg oleks väärtust loov.
Koristamisele kehtivad Eestis 1. jaanuarist keskkonnanõuded, kus mh pööratakse tähelepanu ka vee kasutamise vähendamisele, tutvu artikliga SIIN.
