Koristustööde koormuse tervikuna käsitlemine
Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.
Kui panna Google pildiotsingusse sõnapaar “ergonoomia”, saame pilte töötajast, kes istub laua taga. Piltidel on näha, kuidas ergonoomiliselt reguleerida töölauda, tooli ja arvutiekraani. See on kasulik teave kontoritöötajatele, olenemata sellest, kas nad töötavad üksi või avatud kontoris. Neil on võimalus oma tööasendit mõjutada. Millised on aga puhastusteenindaja töö ergonoomilisest vaatenurgast?
Puhastusteenindaja töötab päeva jooksul erinevates ruumides. Tema töökoht vahetub mitu korda päevas ning seetõttu puudub puhastusteenindajal kontroll töökeskkonna ergonoomia üle. Koristustööde ergonoomiat mõjutab aga töökeskkond oluliselt. Selle hulka kuuluvad ruumide seisukord ja pinnakattematerjalid, sisustus, ruumide puhtus ja korrasolek, ventilatsioon ja jäätmekäitlus.
Rahvusvahelise ErgoClean (Cleaning Ergonomics- to Prevent Occupational Diseases and Accidents) projektis viidi ühe kuu jooksul läbi küsitlused, et selgitada välja nii puhastusteenindajate kui ka puhastustööde juhtide kogemused töökohtadel koristamist takistavate tegurite kohta. Koristamist takistavate tegurite suhtes olid ühel meelel nii puhastusteenindajad kui ka puhastustööde juhid (joonis 1). Peamised takistused koristamisel olid laudadel ja põrandal olevad esemed. Umbes 70% vastanutest arvas, et need esemed takistavad tõhusat puhastamist. Paljud olid takistuseks nimetanud ka palju mööblit ja selle ebamugava paigutuse, samuti sobimatud põrandakattematerjalid ning nende kulumise. Ligikaudu iga kolmas vastaja oli pidanud problemaatiliseks kliendi käitumist või ükskõikset suhtumist koristamisse.
Vastajate sõnul teevad nende tööandjad jõupingutusi tööohutuse parandamiseks, kuid sellest üksi ei piisa. Koristamine on sageli sisse ostetav teenus, mistõttu on ohutuse ja ergonoomia parandamiseks vajalik koostöö kliendi ja sisse ostetavate teenuste pakkujatega. Küsitluse tulemuste järgi tundis iga viies vastaja, et koostöö hoone haldajaga on halb.
Luu- ja lihaskonna vaevused puhastustöödel
Teame, et luu- ja lihaskonna vaevused on puhastusteenindajate seas tavalised. Küsitlusele vastanud puhastusteenindajad teatasid, et neil on valu eriti alaseljas, õlgades ja kaelas (joonis 2). Rohkem kui pooled vastanutest kogesid valu nendes kehapiirkondades. Valukogemus oli suurem vanemate vastanute seas.
Euroopa Liidu kampaania „Tervislikud töökohad kergendavad koormust” loetleb võimalikke riskitegurid luu- ja lihaskonna sümptomite tekkeks.
Nende hulka kuuluvad biomehaanilised ja töökeskkonna tegurid, aga ka organisatsioonilised, psühhosotsiaalsed ja üksikisikuga seotud tegurid. Biomehaaniliste ja töökeskkonna tegurite hulka kuuluvad kandmisest ja tõstmisest tingitud stress ning kehvad ja staatilised tööasendid, mis esinevad koristustöödel. Organisatsioonilisteks stressiteguriteks on kiirustamine, pikad töötunnid, üksluine töö ja puhkepauside puudumine. Psühhosotsiaalne pinge võib tekkida siis, kui töötajal on vähene kontroll oma töö ja töökoormuse üle, kui töö on emotsionaalselt nõudlik või kui kolleegide ja juhtide toetus puudub. Sümptomite ilmnemine on individuaalne ja seda mõjutavad sellised tegurid nagu vanus, füüsiline jõudlus, tervis ja kaal.
Küsitluste järgi leidis 70% puhastusteenindajatest, et nende töö on füüsiliselt stressirohke ja 70% puhastustööde juhtidest, et nende töö on psühholoogiliselt stressirohke (joonis 3).
Koristustöö füüsilist pinget mõjutavad töövahendite ja meetodite valik. Otsustavaks teguriks on puhastusteenindaja oskus valida erinevateks olukordadeks parimad võimalikud vahendid ja meetodid. Suurt rolli mängivad kutseoskused ja väljaõpe töökohal. Puhastusteenindajad jäid enim rahule puhastustarvikute kasutamise koolitusega (joonis 4). 60% vastanutest leidis, et on saanud piisavalt juhiseid puhastustarvikute ergonoomilise kasutamise kohta. Pauside ja lühikeste pauside tähtsust ei ole uuringu järgi piisavalt selgitatud. Muret tekitav tulemus on ka see, et iga viies puhastusteenindaja ei olnud saanud ühegi küsitud teema kohta piisavalt juhiseid.
Töökogemused ja psühhosotsiaalne stress
Kuidas suhtuvad oma töösse puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid? Vastuste järgi on see päris hea töö. 93% puhastusteenindajatest ja 97% puhastustööde juhtidest pidas oma tööd tähtsaks ning 54% puhastusteenindajatest ja 75% puhastustööde juhtidest olid oma töö suhtes alati või sageli entusiastlikud.
Vastajad pidasid enda tööd mitmekülgseks (puhastusteenindajatel 61% /puhastustööde juhtidel 89%) ja iseseisvaks (81%/82%), mida toetasid nii kolleegid (77%/84%) kui ka juhid (75%/75%). Töökohal jagatakse infot vastajate hinnangul piisavalt avatud viisil (59%/71%). Personali võrdse kohtlemise osas on arenguruumi, sest ainult 57% puhastusteenindajatest ja 68% puhastustööde juhtidest leidis, et neid koheldakse võrdselt. Rohkem kui pooled vastanutest olid kindlad, et säilitavad oma töökoha (63%/70%).
Uuringud näitavad, et puhastustööde juhtidel on oma töö üle suurem mõju kui puhastusteenindajatel. Iga kolmas puhastusteenindaja arvas, et ta ei mõjuta oma töö sisu üldse, samas kui puhastustööde juhtidest arvas seda ainult 6%. 39% puhastusteenindajatest ja 20% puhastustööde juhtidest ei mõjutanud üldse oma töökohta.
Küsitlustes vaadeldi ka seda, kui hõivatud tunnevad ennast puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tööl ning mida nad saaksid sellega seoses ette võtta. Iga teine puhastusteenindaja ja puhastustööde juht tundis end igapäevaselt või iganädalaselt hõivatud. Positiivne on see, et suurem osa vastanutest arvas, et suudavad töötempot vähemalt mingil määral mõjutada (joonis 5).
Küsitluste tulemusi kasutatakse rahvusvahelise ErgoClean projekti raames koostatavate juhendmaterjalide sisu kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada materjalid ergonoomikaõpeteks koristamise alal ning levinumate kutsehaiguste ja -õnnetuste ennetamiseks.
Uuringud viidi läbi 2022. aasta novembris Soomes, Eestis, Ungaris ja Hollandis. Küsitlused saadeti igas riigis kümnele organisatsioonile ning neile vastas kokku 267 puhastusteenindajat ja 147 puhastustööde juhti.
Tarja Valkosalo
Propuhtaus, Soome
