fbpx

12 põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel)

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toome Teieni 12 väga põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel), mida Tuula oma koolitusel välja tõi:

  • Üks viis muuta koristamine tervisele turvaliseks on loobuda pritspudelitest. Selle asemel saab kasutada niisutuspudelit ning aineosakesed ei lendu ega satu meie hingamisteedesse.
  • Köögis on külmkapi käepide sageli mustem kui põrand. Külmkapi käepide (jt käepidemed ustel, sahtlitel) on puutepinnad, mida tuleb regulaarselt puhastada.
  • Terviseprobleeme (nt peavalu, silmade ärritus, nohu) võivad tekitada laserprinterite ja lõhnaainete (õhuvärskendajad, parfüümid) aineosakeste koostoime. Võimalusel hoia printereid eraldi ruumis, mitte samas ruumis, kus inimesed töötavad.
  • Kõige raskemini eemaldatav mustus duširuumides on nõgi, mis tuleb kosmeetikatoodete jääkidest. Oluline on pinnad pärast iga duši all käimist loputada ja kuivatada.
  • Ainult puhta töövahendiga saab luua puhtust. Võimalusel hoia harja ja põrandakuivatajapühkijat rippuvas asendis, sest vastu maad hoides suureneb bakterite hulk töövahendil märgatavalt.
  • Kõige mustemad on tavaliselt igapäevased töövahendid, mida unustatakse puhastada – telefon, televiisori vms pult. Neid saab edukalt puhastada väheniiske mikrokiudlapiga.
  • Kõige rohkem mikroorganisme, mustust ja setteid jääb pindadele, kui pindu ei kuivatata. Parim viis hügieenitaseme tõstmiseks on kuivatada pinnad väheniiske puhta mikrokiudlapiga.
  • Koristuskeemia valimisel eelista lõhnavabu tooteid (võivad sel juhul lõhnata tooraine järele), sest lõhnaained satuvad hingamisteede kaudu meie organismi ning tekitavad allergiaid või ärritusi.
  • Tooli seljatugi on puutepind, mida tuleb regulaarselt puhastada. Sageli jäävad tooli seljatoed puhastamata ja sinna koguneb suur hulk baktereid ja mikroorganisme, mis satuvad uuesti meie kätele ning nii satuvad need meie organismi ning kanname neid edasi ka teistele pindadele. Märka, millised on veel nö peidus puutepinnad.
  • Mõõdistuste tulemusel on koolide põrandad puhtamad kui lauad. Laudu tuleb väheniiske mikrokiudrlapiga pühkida igal koristuskorral. Oluline on mirkokiudlapi voltimine, et kasutada koristamisel ainult puhast lapi pinda.
  • Tõhusaim viis igapäevaseks koristuseks on väheniiske või niiske meetod mikrokiudlapiga. Pühkimismeetodi saab tuvastada peegli testi abil – kui peeglile ei jää lapi pühkimisjälge, on tegemist väheniiske meetodiga ja pinda kuivatama ei pea.
  • Koristussagedus mõjutab siseõhu kvaliteeti. Mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.

Koolituskalender

Kõik koolitused

Artiklid

Vaata kõiki

3 levinud ohtu kodukeemia kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat koristuskeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt ainete kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erinevaid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Loe edasi

5 suurimat šokki 23 aasta jooksul koolitustelt osalejatelt

30. oktoobril 2021 täitub Puhastuseksperdil 23 tegevusaastat, mille jooksul on erinevatel koolitustel osalenud pea 20 000 inimest. Koolitustel osalejad on andnud tagasisidet tuhandeid kordi ja ometi on läbi aastate neis lugudes palju ühist.

Loe edasi

12 põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel)

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Loe edasi

Rohkem kui aasta koroonaviirusega SARS-CoV-2-ga

Eelmisel aastal 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Sellel ja ka järgnevatel päevadel oli Puhastuseksperdi telefon „punane“ – uuriti, kuidas desinfitseerida õhku, pindasid jne. Valdas paanika ja teadmatus. Kas ja mis on muutunud koroona ja koristamine teemal ühe aastaga?

Loe edasi