fbpx

12 põnevat fakti koristusest – teaduslike uuringute põhjal

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toome Teieni 12 väga põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel), mida Tuula oma koolitusel välja tõi:

  • Üks viis muuta koristamine tervisele turvaliseks on loobuda pritspudelitest. Selle asemel saab kasutada niisutuspudelit ning aineosakesed ei lendu ega satu meie hingamisteedesse.
  • Köögis on külmkapi käepide sageli mustem kui põrand. Külmkapi käepide (jt käepidemed ustel, sahtlitel) on puutepinnad, mida tuleb regulaarselt puhastada.
  • Terviseprobleeme (nt peavalu, silmade ärritus, nohu) võivad tekitada laserprinterite ja lõhnaainete (õhuvärskendajad, parfüümid) aineosakeste koostoime. Võimalusel hoia printereid eraldi ruumis, mitte samas ruumis, kus inimesed töötavad.
  • Kõige raskemini eemaldatav mustus duširuumides on nõgi, mis tuleb kosmeetikatoodete jääkidest. Oluline on pinnad pärast iga duši all käimist loputada ja kuivatada.
  • Ainult puhta töövahendiga saab luua puhtust. Võimalusel hoia harja ja põrandakuivatajapühkijat rippuvas asendis, sest vastu maad hoides suureneb bakterite hulk töövahendil märgatavalt.
  • Kõige mustemad on tavaliselt igapäevased töövahendid, mida unustatakse puhastada – telefon, televiisori vms pult. Neid saab edukalt puhastada väheniiske mikrokiudlapiga.
  • Kõige rohkem mikroorganisme, mustust ja setteid jääb pindadele, kui pindu ei kuivatata. Parim viis hügieenitaseme tõstmiseks on kuivatada pinnad väheniiske puhta mikrokiudlapiga.
  • Koristuskeemia valimisel eelista lõhnavabu tooteid (võivad sel juhul lõhnata tooraine järele), sest lõhnaained satuvad hingamisteede kaudu meie organismi ning tekitavad allergiaid või ärritusi.
  • Tooli seljatugi on puutepind, mida tuleb regulaarselt puhastada. Sageli jäävad tooli seljatoed puhastamata ja sinna koguneb suur hulk baktereid ja mikroorganisme, mis satuvad uuesti meie kätele ning nii satuvad need meie organismi ning kanname neid edasi ka teistele pindadele. Märka, millised on veel nö peidus puutepinnad.
  • Mõõdistuste tulemusel on koolide põrandad puhtamad kui lauad. Laudu tuleb väheniiske mikrokiudrlapiga pühkida igal koristuskorral. Oluline on mirkokiudlapi voltimine, et kasutada koristamisel ainult puhast lapi pinda.
  • Tõhusaim viis igapäevaseks koristuseks on väheniiske või niiske meetod mikrokiudlapiga. Pühkimismeetodi saab tuvastada peegli testi abil – kui peeglile ei jää lapi pühkimisjälge, on tegemist väheniiske meetodiga ja pinda kuivatama ei pea.
  • Koristussagedus mõjutab siseõhu kvaliteeti. Mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.

Artiklid

Vaata kõiki

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada? Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Loe edasi

Koristamise digitaliseerimine

8-9.veebruaril 2024 külastasid Eestit Rootsi koristusspetsialistid Martin Älenmark ja Marcus Lindström Optiqo Sweden AB-st. Ekspertide kutsumine oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirände projekti poolt ning koolitus oli osalejatele tasuta. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Loe edasi

Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Loe edasi