fbpx

Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Kes on lutikas? 

Lutikas on füsioloogiliselt väga vana putukas. Maailmas on teadaolevalt umbes 40 000 lutikaliiki, Eestis umbes 400 liiki. Lutikas on 1 mm – 11 cm pikk ja suudab elada väga mitmekesistes oludes. Probleeme tekitab hetkel voodilutikas (Cimx lecturius), kes toitub inimeste ja loomade verest. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, kuid emasloomad rohkem, kuna nende kehas arenevad munad. Inimkaasleja on ka tolmulutikas, kuid tema ei ime verd. Lutikad on hetkel maailmas kõige probleemsemad kahjurputukad. Lutika muna areneb 4-5 päeva. Suguküpseks saab lutikas 3-8 nädalaga, vahetades selle aja jooksul kesta umbes 5 korda. Nad munevad u 3-5 muna ööpäevas, oma eluea jooksul muneb emaslutikas 50-500 muna. Lutikad on võimelised olema väga pikalt ilma toiduta. Lutika eluiga on umbes 18 kuud. Temperatuur on põhiline eluea piiraja- näiteks 18°C juures on eluiga 120 päeva, 28°C juures aga 30 päeva. Areng peatub alla15°C ja üle 37°C juures. Tavaliselt toituvad lutikad umbes 2-4 korda nädalas. Korraga imevad verd 7 mm3.

Lutikad on kimbutanud inimesi pikalt, näiteks Ameerikas 1940ndatel ning alles 1950ndatel võeti kasutusele mürgid, mis aitasid olukorda kontrollida. Põhiliseks põhjuseks, miks lutikad uuesti nii kiiresti levivad, on reisimine.

Lutika tuvastamine 

Inimesi kimbutav lutikas on ovaalne, umbes 5 mm pikkune öösel tegutsev putukas. Enne söömist on ta helepruun, peale vere imemist muutub ümaraks ja tumedaks. 5-10 minuti jooksul imeb lutikas sellisel hulgal verd, mis vastab viiekordsele tema kehakaalule. Täisimenuna naaseb ta oma pelgupaika ja hakkab seedima. Lutikad ei armasta valgust, päeva veedavas pragudes, öösel tulevad välja. Lutikaid meelitab ligi kehasoojus ja hingeõhus olev süsihappegaas.  

Oluliseks märgiks on lutika väljaheide ehk tumedad plekid voodipesul. Neid on paremini märgata valgel voodipesul. Seega lutikate tuvastamisel tuleb kasuks nii kodus kui hotellides kasutada valget või heledat voodipesu. 

Lutikate tegutsemisest võib märku anda ka magus, veidi imal lõhn, kuna voodilutikal on suur lõhnanääre. Nii annavad nad märku teistele lutikatele, et elukoht on hõivatud.  

Lutikad liiguvad ühest kohast teise eeskätt riiete, kohvrite, mööbliga. Seega hotellidel tuleb olla varmas tuvastamaks lutikaid esimesel võimalusel, siis on võimalik olukord kontrolli alla saada.  

Lutikahammustused 

Lutikate hammustamise peale ei pruugi inimene üles ärgata, kuna lutikas pritsib hammustamise ajal tuimestavat ainet. Samuti ei pruugi hammustuskoht esialgu sügeleda, kuna alguses ei pruugi olla inimesel tundlikust, kuid mõne aja pärast see muutub. Hammustusjälg on sile või väike kublas, mis punetab ja on turses. Hammustusjäljed on sageli reas, tavaliselt kaelal, jalgadel, kätel, kuid võivad esineda ka üle keha. Sageli arvatakse, et tegemist võib olla sääse või kirbu hammustusega. Teadaolevalt ei kanna lutikad edasi nakkushaiguseid.  

Kuidas ennetada? 

Majutusasutustes, ühiselamutes, hoolekandeasutustes jms kohtades, kus inimesed magavad, on oluline õpetada töötajaid märkama märke lutikate olemasolust. Põhjalik lutikakontroll peaks olema koristamise regulaarne osa.  

Reisilt tulles tasub jätta reisikohver ja riided garaaži või vannituppa. Riided panna koheselt pesumasinasse ning kohver hoolikalt läbi vaadata. Riideid tasub pesta võimalikult kuumal temperatuuril ning kohvrit hoida väljas, soovitavalt päikese käes mõned päevad. Heaks lahenduseks on kohvrit hoida näiteks kuumas saunas. Talvel võib jätta kohvrid ka õue paariks päevaks, sest miinuskraadides ei suuda lutikad samuti elada.

Tõrje

Biotsiidi seaduse järgi võib kahjuritõrjet teostada isik juhul kui: 

  1. tal on asjakohane majandustegevuse registri registreering ja 
  2. tal on asjakohane õigussuhe vastutava spetsialistiga või on füüsilisest isikust ettevõtja ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina või 
  3. ta töötab tööandja juures ning tal on kahjulike organismide tõrjuja 4.taseme kutsetunnistus sh läbinud eelnevalt vastavad koolitused.

Seega probleemi avastamisel tuleks koheselt võtta ühendust väljaõppinud spetsialistidega.

Tõrje käigus pritsitakse vesilahust voodikonstruktsioonidele, põrandaliistudele jne. Võimalusel võtta voodi osadeks, et mürk jõuaks kõikjale. Kasutatav mürgilahus on pikaajalise mõjuga, seepärast ei tohi pindasid mõnda aega puhastada. Suurpuhastus tuleks läbi viia enne tõrjet! Putukad, kes sel ajal satuvad pindadele, saavad mürgistuse ning hakkavad 1-2 ööpäeva jooksul surema. Kui putukaid on palju, siis tehakse tavaliselt 2-3 tõrjet, 7-10 päevaste vahedega. Peale tõrjet tuulutatakse ruumi vähemalt 2 tundi, see on aeg, mille jooksul ei tohi inimesed antud ruumis viibida. Kui lutikaid on väga palju, soovitatakse peale teist või kolmandat tõrjet voodi hoopis ära visata.

8 soovitust lutikate vastu võitlemiseks:

  1. Pane tähele märke (hammustused kehal, mustad täpid voodilinadel või voodiraamil jne) 
  2. Vaheta sageli voodipesu ja võimalusel kasuta heledat voodipesu
  3. Reisil tee pagasile põhjalik vaatlus
  4. Uuri kasutatud mööblit enne selle koju viimist
  5. Uuri riideid ja pese neid kõrgel temperatuuril enne, kui paned need kappi
  6. Kui tuled reisilt, võta asjad kohvrist ja pane need põrandale soovitavalt garaažis, pesuruumis vms kohas, kus oleks lihtsam lutikaid tuvastada
  7. Hoia puhtust ja korda, et lutikad ei saaks koguneda ja peitu minna
  8. Kutsu appi spetsialistid, kui tuvastad lutikad

Asjakohased videod: 

Lutikate tuvastamine- https://youtube.com/watch?v=YkuTLzJBYvY&feature=shared 

Lutikate tõrje- (40) Putukate tõrje ja meie lähenemine – YouTube 

Allikad: 

Artiklid

Vaata kõiki

Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamine on valdkond, millega puutuvad kokku kõik inimesed. Kõiki ruume koristab keegi -kodus, töökohal, koolis, avalikes kohtades. Selleks kulub aeg, kasutatakse koristusaineid ja ka  -masinaid. Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad. Koristamine võib olla tervist ja  tegutsemisvõimet soodustav, kuid võib olla ka tervisele kahjulik. Mõju sõltub sellest, kuidas koristatakse ehk teadlikkusest.

Loe edasi

Saada sõber koolitusele ja saa soovituse eest 50 € väärtuses Partneri kinkekaart

Partneri kinkekaardi väärtuses 50 € saab järgmistele Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuvatele koolitustele sõbra/tuttava soovituse ja koolitusele registreerimise eest:

Loe edasi

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada? Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Loe edasi