Desinfitseerimine teaduslikust vaatenurgast

Desinfitseeriva puhastusaine tõhusust mõjutab toote mõjuaine, selle osakaal, seega ka doseering. Õiged doseeringud on võimalik saavutada vaid aineid ja vett täpselt mõõtes. Aine tootja juhised tuleb hoolega läbi lugeda ning neisse tõsiselt suhtuda. Oluline on kasutusturvalisus ja mõju pinnakatetele. Mustus mõjutab aine desinfitseerimisvõimet, vastavalt sellele tuleb valida sobiv puhastusmeetod, aine üksi ei toimi.

Pindade desinfitseerimisaineid vajatakse vaid erijuhtudel, näiteks eritiseplekkide eemaldamisel, vajadusel haigusepuhangutel ja tervishoius, kui patogeensete mikroorganismide hävitamisel ei piisa vaid puhastusainest ja tõhusast mehaanilisest puhastusest. Õige aine valik eeldab teadmisi desinfitseerivate ainete võimest hävitada erinevaid mikroorganisme – erinevatele mikroorganismidele mõjuvad erinevad biotsiidid (desinfitseerivad ained).

Biotsiidi seaduse järgi biotsiidide ehk desinfitseerivate ainete kutseline kasutaja peab omama vastavat väljaõpet, ehk olema läbinud vastava koolituse.

Desinfitseerivate ainete mõju mikroorganismidele

+++ väga tõhus; ++ keskmiselt tõhus; + vähese mõjuga; – mõju puudub

Tabelis toodud mikroorganismidest

Kokid on ümarad bakterid. Kokid on muuhulgas stafülokokid (näiteks nahainfektsioone tekitavad Staphylococcus aureus), streptokokid (näiteks kopsupõletikku tekitav Streptococcus pneumoniae) ja enterokokid (näit. kuseteede infektsioone tekitav Enterococcus faecalis).

Kepikesed on mitme erineva bakteri perekonda kuuluva, väikese kepikese moodustavad bakterid. Kepikeste hulka kuuluvad muuhulgas Listeria- sugupuu bakterid (toidumürgitused), pseudomoonastüüpi kepikesed (näiteks. Pseudomonas aeruginosa, kuseteede- ja nahainfektsioonid), enterobakterid (näit. Escherichia coli, kuseteede infektsioonid ja Salmonella, üldised infektsioonid).

Eos ehk spoor on paljunemisrakk, mis elab hästi üle raskeid tingimusi nagu kuiv, soe keskkond. Näiteks kõhulahtisust tekitav Clostridium difficile on eoseid moodustav bakter. Desinfitseerivad ained hävitavad eosed halvemini, kvaternaarsed ained ja etanool ei hävita üldse.

Tuberkuloosi põhjustavad bakterid, näiteks Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi loetakse ohtlikuks nakkuseks. Kvaternaarsed ained ei hävita selliseid baktereid.

Seened on hallitused, pärmid. Mitmed seened tekitavad inimesele pindmisi põletikke, nagu nahk, küüned, jalad. Hallitusi võib esineda niisketes ruumides. Kvaternaarsed ja etanoolil põhinevad ained hävitavad neid halvasti.

Viiruste ehitusest tingituna desinfektsiooniainete osas tundlikust väljendatakse nö. Klein-DeForest- klassifikatsiooniga. A-rühma viirused on nö ümbritsetud viirused, mille väljaspool on lipiid ehk rasvakiht. Need viirused on desinfitseerimisainete osas tundlikumad, kuna mitmed desinfitseerivad ained lahustavad rasva. A-rühma kuuluvad näiteks gripiviirused. Rühm B on ümbriseta proteiinikapsli viirused (näiteks  hepatiit) ja juba keerulisem juhtum võrreldes A-rühma viirustega, kuna nende pinnal ei ole rasva.  C-rühma viirused, on nagu C-rühma viirused, kuid väiksemad.  See põhjustab raskusi desinfitseerimisainete mõju osas. Siia rühma kuuluvad mh. polio-, adeno- ja noroviirused. Klooriühendid ja peroksügeenid hävitavad neid viiruseid hästi, kvaternaarsed ained halvasti.

Ülaltoodud tabel on üldine suunis. Desinfitseerivate ainete valimisel tervishoius tuleb olla veendunud kasutatava biotsiidi mõjus konkreetsele mikroorganismile, mida soovitakse hävitada. Seda näitavad EN-testide tulemused.

Desinfitseerimise muud viisid

Lisaks keemilisele desinfitseerimisele tuleb kasutusse üha uusi desinfitseerimise viise.

UV- valgus

• UV-C alates 200 kuni 280 nm- desinfitseerimine ja bakteritsiidne mõju
• UV-B 280 – 315 nm- meditsiinilises kasutuses (näiteks meditsiinilised protseduurid nagu naha puhul psoriaasi ravi)
• UV-A – kasutatakse raviprotseduuridel, päevitamisel, putukate tõrjes.

UV-C kiirgus lõhub DNA ja RNA bakterites, viirustes ja spoorides, see tähendab, et see muudab need kahjutuks.  Kõik seni testitud bakterid ja viirused reageerivad UV-C desinfitseerimisele.

UV-C lahendust on testitud järgmiste bakterite ja viiruste puhul:

• Adenovirus type 15
• Bacillus anthracis spores – Anthrax spores
• Candida
• Clostridium tetani
• Salmonella typhimurium
• Calicivirus feline
• Giardia lamblia
• Porcine Epidemic Diarrhea
• Porcine Respiratory and Reproductive Syndrome
• Influenza
• Staphylococcus aureus
• Salmonella enteritidis
• Cryptosporidium parvum
• Legionella pneumophila
• Rabies virus
• Escherichia coli – O157:H7
• Campylobacter jejuni
• Canine Parvovirus
• Bovine Coronavirus (BCV)
• SARS-COV-2

Erinevatel mikroorganismidel võib olla siiski erinev mõjuaeg.

Toodetakse nii ruumide desinfitseerimise roboteid, kui desinfitseerimiskappe, mida kasutatakse nii pindade, kui õhu desinfitseerimiseks. Oluline on, et UV-C valguse kasutamisel ei viibiks ruumis inimesi, ega muid elusolendeid, kuna meetod hävitab ka inimese nahal, limaskestal olevad mikroorganisme, mis on vajalikud. Samuti võib UV-C valgus tekitada päikesepõletusele sarnast põletust.

 Vesinikperoksiid kuivaur

Aurupuhastusmasina sarnane seade, millega pihustatakse vesinikperoksiid ( H₂O₂ ) ja hõbedaioone. Hea toime kuivadel ja puhastel pindadel, näiteks jõusaal.

Probiootilised puhastusained

Sisaldavad bioaktiivseid aineid. Toimivad näiteks tagurpidiosmoosi põhimõttel – vesi sunnitakse surve abil liikuma läbi poolläbilaskva kihi  kangemast lahusest lahjema suunas. Selliselt rakk hävib. Mikroobid võiva eritada ka ensüüme, mis näiteks kuivades pissuaaride puhul söövad ära karbamiidi (lõhna eemaldamine).

Olenemata desinfitseerimise viisist, on oluline teadlik puhastamine- sobilikud puhastustehnikad, tarvikud ained. Pindadel olev mustus vähendab desinfitseerimise mõju pea kõikidel viisidel.

Helge Alt, Puhastusekspert kasutades allikaid:

• Terveyskirjasto.fi
• thl.fi
• PhD Kirsi Saukkonen KiiltoClean Oy, Soome
• Tarja Valkosalo, Propuhtaus, Soome
• philips.com/uv-c
• Andre de Reuz, Holland
• PhD Tuula Suontamo, Soome