fbpx

Erinevate maade koristusjuhised ja uuringud ehk koroona ja koristamine

Koroonaviiruseid on olnud juba aastaid, kuid uus koroonaviirus nakkab väga kergelt ning tekitab teatud hulgal haigestunutel tõsiseid terviseprobleeme, mis survestab meditsiini.

Viimase aasta jooksul on tehtud sadu uurimusi ning näiteks Soome kolleegid olid teinud detsembri 2020 seisuga juba 560 erinevat uurimust. Samas võime ikkagi tõdeda, et koristamise rollil koroona leviku kohta kindlad andmed siiski puuduvad. Järgnevalt ülevaade, mida nendest uurimustes esile tuuakse.

Millise viirusega on tegemist?

SARS-CoV-2 on 50 – 200 nanomeetrine, lipiid- ehk rasvakapsiidiga (kestaga) viirus. Kapsiidiga viirused taluvad halvasti biotsiidide, kuumuse ja UV- valguse mõju, ehk alluvad üldiselt hästi desinfitseerivatele ainetele. Uurimustes on välja toodud, et SARS-CoV-2 on tundlik ultraviolettkiirgusele, 70% etanoolile, klooriühenditele, peräädikhappele ja rasvalahustitele. Temperatuuri tõustes koroonaviiruse eluvõimelisena püsimine väheneb. Uurimused näitavad, et koroona viirus hävib olles 30 minutit 56- kraadises keskkonnas. Viirus hävineb ka antimikroobsetel pindadel. Sellest võib järeldada, et selliste pindadega sisutuselemente hakkab tulevikus juurde tulema.

Viirus levib eeskätt piiskadena, mis tekivad hingates, rääkides, lauldes jms. Tavaliselt laskuvad piisad kuni 2 m kaugusel olevatele pindadele. Kui piisa suurus on alla 5 mikromeetri, siis räägitakse aerosoolidest, mis püsivad õhus kaua ja levivad õhu kaudu, mida toetab ka läbi viidud uuringud.

Viiruste hulk pinnal

Paljudes uuringutes on viirust otsitud erinevatelt pindadelt. Kõige rohkem on neid ruumides, kus hooldatakse Covid-19 haigeid. Näiteks haiglates intensiivraviosakondades võib viirust olla kuni 50% pindadel, allikas. On uuringuid, kus viirust on otsitud üldkasutatavatelt pindadelt. Mõnes uurimuses on viirust väikeses koguses leitud näiteks ühistranspordis ja hotellides. Viirus püsib pindadel elus aga ei paljune, kuna paljunemiseks vajab viirus elavat rakku. Samas võib öelda, et nakatumisvõimelist viirust on üliharva leitud. Pigem on tegu olnud viiruse geneetilise materjaliga, mis ei ole enam nakatumisvõimeline.

Viirus võib kinnituda ka kaitsevahenditele- kindad, riietus, mask jne. Sellest tulenevalt on kasutatud kaitsevahendite õige käitlemine väga oluline, et kaitsevahenditelt ei kanduks viirus edasi kätele ja teistele pindadele.

Uuritud on ka viiruse olemasolu koristuse järel. Tulemus on üldjuhul negatiivne ja järeldus on, et tavapärane koristus eemaldab pindadelt mikroobse mustuse. Mida täpselt „tavapärane koristus“ tähendab, ei ole uurimustes välja toodud. Omalt poolt rõhutame, et teadlik koristus on otsustava tähtsusega nii koroona vastu võitlemisel kui ka muudel aegadel.

Uuritud on ka erinevate pinnakattematerjalide mõju viiruse säilimisel pinnal. Leitud on, et siledatel pindadel nagu klaas, teras ja plastik, püsib viirus kauem kui puu- ja tekstiilpindadel. Uurimus näitas, et teras- ja plastpindadel säilis viirus kuni 72 tundi, papil 8 tundi ja vasel 4 tundi, kuid viiruse hulk vähenes oluliselt. Lisaks pinnakattematerjalile on oluline mõjutegur ka temperatuuril ja õhuniiskusel. Järeldatud on, et + 4°C juures, kui õhuniiskus on 40%, säilib viirus nakatumisvõimelisena kõige kauem. Samas püsib viirus siiski ka toatemperatuuril. Viiruse säilimist mõjutab ka see, et viirus on millegi osa, mis suurendab eluvõimelisena püsimist (näiteks röga, lima). Kui viiruse ümber olev aine kuivab, siis väheneb ka eluvõimelisena püsimine. Samuti on viiruse hulk määrava tegurina selle eluvõimelisena püsimisel. Seega mõjutegureid on mitmeid. Uurimuste andmetel on viirus püsinud nakatumisvõimelisena mõnest tunnist mõne päevani.

Mikroorganismid võivad levida pinnal järgmiselt:

  1. Puutepind on must, näiteks ukse serv
  2. Sealt võib kanduda see 14 -ne inimese kätele
  3. Iga inimene võib selle kanda edasi kuni 7-le pinnale, ehk 14 x 7= 98 pinda on määrdunud
  4. Iga inimene võib nakatada 6 inimest, ehk siis kokku 14 x 6= 84 inimest

See on põhjus, miks tuleb erilise tähelepanu alla võtta puutepindade puhastamise.

Puhastamine või desinfitseerimine?

Mikroorganismide kahjutuks tegemine võib põhineda mikroorganismide eemaldamisel pinnalt või nende hävitamisel. Eemaldamine tähendab üldjuhul mikrokiudlapiga teadlikku pühkimist ja hävitamine desinfitseerimist. Uurimused näitavad, et teadlik mikrokiudlapiga pühkimine eemaldab pinnalt 99 – 99,9% mikroorganisme. Samas tasub silmas pidada, et milline tulemus on piisav. Näiteks intensiivraviosakonnas ja ühistranspordis on erinevad vajadused.

Mitmetes uurimustes on välja toodud probleemina pindade pühkimisel mustuse edasi kandmine. Nii juhtub, kui koristuslappi ei voldita korralikult ja ei pöörata teadlikult puhtaid külgi ette. Põhimõte peaks olema „üks pühkimine, üks pind, üks suund“. Mitmed uurimused toovad välja uuringu tulemusena, et määravaks saab pühkimise tehnika.

Desinfitseerimisel hävitatakse pinnale jäänud mikroorganismid. Seda saab teha kas 1- või 2-etapilise tegevusena.

  • 1-etapilisena kasutatakse üksnes desinfitseerivat puhastusainet. Samas on antud meetodi puhul esile toodud probleemi, et teadaolevalt vähendab mustus desinfitseeriva aine mõju.
  • 2-etapilise desinfitseerimisena pinnad esmalt pühitakse ja siis desinfitseeritakse. Nii eemaldatakse esmalt biotsiidi mõju vähendav mustus ja alles siis desinfitseeritakse. Sellist meetodit tuuakse esile mitme riigi koroona juhistes. Samas on selline tegevus ajamahukas ja ressursimahukam.

Nii 1- kui 2-etapiltse meetodite puhul tuleb siiski järgida biotsiidi mõjuaega. See võib olla mõnel desinfitseerival puhastusainel isegi kuni 15 minutit. Uurimused ja erinevate maade koroona juhiste soovitused rõhutavad 2-etapilise meetodi puhul desinfitseeriva aine 1-minutilist mõju. Seega tuleb alati tutvuda kasutatava aine kasutusjuhisega.

Nakatumine pindade vahendusel?

Erinevad uurimused viitavad, et tõenäosus pindade kaudu nakkust saada on väike aga võimalik. Pindade kaudu nakatumine on reaalselt arvestatav, kui ruumides on palju koroonahaigeid, mille tulemusena on pindadel suur hulk viirust. On uuringuid, mis viitavad, et viiruse säilimiseks pinnal on vajalik ka lima ja/või röga olemasolu. Eeltoodud uuringus toodi välja soovitusena desinfitseerivaid aineid kasutada vaid juhtudel, kui tegemist on mõne eritistega. Oluline on teadlik hoolduskoristus. Lisaks tuleb mainida, et oluline tähtsus on siiski käte hügieenil ning suu, nina ja silmade puudutamise vältimisel.

Koristusmeetodi valik

Seni enamus uurimusi on tehtud haigla keskkonnas. Sellest tingituna on välja toodud teadliku puhastuse tähtsusele lisaks desinfitseerivate ainete kasutamine. Samas tuleb tuua esile, et desinfitseerivate ainete asjatut ja vale kasutust tuleb vältida. Liigne ja vale desinfitseeriva aine kasutamine muudab mikroorganisme vastupanuvõimelisemaks ja teatud mikroorganismid võivad muutuda resistentseks.

Tugineda saab ka Kanadas 2019 tehtud uurimusele, mis tõdeb, et vaid veega niisutatud mikrokiudlapp puhastas pinna 98,4%-liselt. Samas ei saanud pinda ravimite jääkidest täiesti puhtaks mittegi ühegi ainega. Uuringus kasutati viie erineva tootja mikrokiust lappi.

Oluline oleks teha lisauuringuid koristustegevuse osas koroona viiruse kontekstis. Üheks selliseks on näiteks Tampere Ülikooli uuring, mille tulemused avaldatakse 2021 kevadel ning Puhastusekspert hoiab end aktiivselt kursis uute teadmistega.

Antud artikkel on kirjutatud koostöös Tarja Valkosaloga, Artikkelit Archives – PROPUHTAUS

Puhastusekspert kokkuvõtvad tähelepanekud ja soovitused viiruste ajal koristamiseks:

  • Kaitsevahendite teadlik ja õige kasutus;
  • Erinevatel pindadel viiruse säilimine on erinev, mida mõjutab ka antud keskkonna temperatuur ja õhuniiskus;
  • Siledatelt pindadelt nagu teras, plastmass jms on viirust saada suurem tõenäosus, seda juhul kui need on saastunud. Samas on neid pindasid kergem ka puhastada;
  • Puutepindade teadvustamine ja teadlik puhastamine on võtmetegurid;
  • Mustus soodustab viiruse püsimist, seda just eritiste puhul. Seega esmatähtis on eritiste kohene teadlik eemaldamine ja puutepindade puhastamine;
  • Koristustarvikute puhtus, mis väldib mustuse edasi kandmist;
  • Kõige olulisem on teadlik koristustegevus – aseptika, lappide teadlik kasutus, sobiv niisutus, mehaanika, mustust eemaldava ja siduva meetodi valik jms.

Teadlik koristustegevus on võtmeküsimus!

Artiklid

Vaata kõiki

Texases läbiviidud uuringus leiti, et isegi pärast rutiinset desinfitseerimist võib haigla pindadel leiduda kahjulikke mikroobe

Uuring viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2022 ning selle raames kogusid teadlased 400-lt pinnalt proove Kesk-Texase veteranide tervishoiu asutustes (Central Texas Veterans Healthcare System).

Loe edasi

Puhastuseksperdil täitus veerandsada!

Tervitame ja täname kõiki endiseid ja praeguseid kolleege, kliente ja koostööpartnereid. Üheskoos on olnud tore ja õpetlik maailma puhtamaks muuta!

Loe edasi

Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Loe edasi

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Budapestis

Kas sina tead, kuidas ergonoomiliselt põrandat või lauda puhastada? Oleme hetkel rahvusvahelise Erasmuse projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppevideoid 20 koristustegevuse ergonoomia õpetamiseks. Selle raames kohtusime 25.09 – 27.09 projektipartneritega Budapestis. Kohtumise eesmärk oli arutleda ja füüsiliselt ette näidata erinevate riikide koristusergonoomia tegevusi. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi