fbpx

Koristuskeemiast teadlase pilgu läbi

Puhastuseksperdi meeskonnal on rõõm teatada – 12.09–13.09.2018 käis meil koolitamas Tuula Suontamo Soomest, kes on hulganisti teinud sõltumatuid uurimusi, mõõtnud pindade puhtust ja uurinud erinevate koristusainete koostisi. Tema koolitusteemaks oli seekord „Praktiline koristuskeemia teadlase pilgu läbi“

Koolituse üheks teemaks olid koristuskeemia koostises olevad aineosakesed – mida sinna lisatud on, milline mõju on neil puhastusprotsessis ja inimese tervisele. Millisest hetkest muutub keemia inimesele kahjulikuks? Koristuskeemia ühe osana vaadeldi ka desinfitseerivaid puhastusaineid ja nende koostisosi. Kas on vaja desinfitseerida ja milline aine on hea?

Koolituse käigus räägiti ka meid igapäevaselt mõjutavast ruumide siseõhust. Pikki päevi siseruumides töötades on oluline teada mida sisaldab endas tolm, mis juhtub kui koristusaine jäägid jäävad pinnakatetele ja kuidas mõjuvad jäägid meie tervisele sisse hingates.

Üha enam räägitakse koristuses erinevate töödeldud vete kasutamisest. Tuula Suontamol oli kaasa toodud erinevate omadustega vett, millega tehti katseid. Katse tulemusi võrreldi ja analüüsiti. Läbi mitmete katsete testiti vee puhastavaid omadusi erinevatel pinnakatetel ja erinevate mustustega. Katsete tulemustele lisaks tutvustas Tuula töödeldud vee eriversioonidega Soomes tehtud uuringuid.

Mõningased järeldused koolituselt:

  • Kui koristuse põhitehnika(d) on paigast ära, siis vaatamata sellele, millist puhastusainet või -tarvikut kasutatakse jääb koristustulemus soovitud tasemel saavutamata.
  • Hoolikalt puhastatud pinnad ei vaja igapäevast desinfitseerimist, sest puhas ja kuiv pind ei soodusta mikroobide arengut.
  • Tulemuslikult saab desinfitseerida üksnes eelnevalt puhastatud pinda.
  • Kõik märjad pinnad tuleb kuivatada, sest niiskus soodustab mikroobide arengut.
  • Tolm on pidevas liikumises ja transpordib kahjulikke mikroobe ning levitab haigusi.
  • Puhastusaine lahus ei säili mustades nõudes, seega tuleb niisutus- ja pritsipudelit pesta regulaarselt.
  • Pihustuspudelite eelistada niisutuspudeleid, mida on lihtsam puhastada ja kasutamisel ei tekita nii suurel määral sissehingatavaid lenduvaid ühendeid. Pihustatavate puhastusainete kasutamise ja astma vahel leitakse järjest rohkem seoseid.

Olulisi järeldusi ja kergesti igapäevasesse tööprotsesse rakendatavaid aspekte oli muidugi palju, millest kuulete põhjalikumalt juba meie koolitustel. Tutvu meie koolituskalendriga

Artiklid

Vaata kõiki

Objekti koristustulemuse eeldus puhtusele vs tegelikkus

Kuidas teame, kas oleme koristusega rahul? Selleks vajame tagasisidet ja ühtset arusaama sellest, mis on puhas ja milline mustus peab olema eemaldatud, et saaks öelda, et töö on hästi tehtud. Sageli ringleb koristuses vaid negatiivne tagasiside – kui midagi ei ole nii nagu peab, siis info liigub ja hakatakse probleemiga tegelema. Kui kõik on hästi, siis see on justkui normaalne ja sellest ei ole vaja rääkida. Motiveeritud tööks vajab inimene kindlasti positiivset tagasisidet, seda ka koristuses.

Loe edasi

3 puhastusainet, mida on kodus vaja

Suurem osa mustusest koduses keskkonnas on eemaldatav ilma aineteta. Veega niisutatud mikrokiudlapid või -mopid on oskuslikul kasutamisel väga tõhusad abimehed erinevate mustuste eemaldamisel. Kuid samas päris ilma aineteta kodus siiski hakkama ei saa.

Loe edasi

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Loe edasi

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Loe edasi