fbpx

Miks peaks olema WC-poti kaas suletud kui laseme vett?

Meie pikaajalise kogemuse põhjal saame väita, tualettruumide puhtus on kõige petlikum ning WC-potist tulevad pritsmed määrivad seinu ning tekitavad ebameeldivat lõhna. Peale vaadates tunduvad pinnad kenasti puhtad ja ilusad, kuid tõeliselt šokeeriv vaatepilt avaneb siis, kui kustutame tule ja valgustame pindu vaid UV-lambiga.

Oleme läbi töötanud uuringuid, mis näitavad tegelikult, et avatud kaanega WC poti puhul ei ole ainuke probleem ainult šokeeriv vaatepilt, vaid ka tõeline oht erinevate nakkushaiguste leviku soodustamine.

Toome välja mõned uuringud:

2012 USA-s tehtud uurimus tõdeb, et tualettruum võib nakkushaiguste levikule kaasa aidata ning teema vajaks edasist uuringut ning seda eriti tervishoiuasustustes. Antud uuringus tuuakse välja võimalik seos noroviiruse, SARS-i ja pandeemilise gripi puhul.

2011 aastal Suurbritannias tehtud uuring näitas, et õhus oli avatud kaanega WC-s vett lastes 12 korda rohkem C.difficle (kõhutõvesid tekitava haiguse) osasid, kui siis kui kaas oli suletud. Tuuakse eraldi välja, et just kõhutõvede levikul võib avatud kaanega WC-pott saada saatuslikuks.

2018 aastal USAs tehtud uuring toob välja, et tervishoiuasutuses lahtise kaanega WC-pottide puhul on WC-ruumide saastatuse aste oluliselt kõrgem kui suletud kaantega WC-pottide puhul.  Seeläbi on ka kõrgenenud risk haiguste levikuks, seda eeskätt seedetrakti haiguste puhul.

2014 Itaalias tehtud uuring kinnitab sama, et WC-d on suure saastumisega kohad tervishoiuasutustes.

Järeldused:

  • pane alati WC-poti kaas alla ja alles siis vajuta loputusnuppu.
  • puhasta regulaarselt WC-poti ümbrust. Seda kindlasti nendes WC-des, kus käivad erinevad inimesed, kelle puhul ei saa tagada, et kõik panevad ühtemoodi kaane alla.
  • teadlikul puhastamisel on otsustava tähtsusega aseptika (õige järjekord pindade puhastamisel), lapi voltimine, sobiv niisutus ja mehhaanika pühkimisel. Vastasel juhul ajame mustuse laiali ja olukord on veelgi hullem.
  • saab tuua paralleele koroonaviiruse leviku võimaluse kohta avalikes tualettruumides (toetavad Eestis tehtud reovee uuringud koroonaviiruse leviku kohta).

Artiklid

Vaata kõiki

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada? Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Loe edasi

Koristamise digitaliseerimine

8-9.veebruaril 2024 külastasid Eestit Rootsi koristusspetsialistid Martin Älenmark ja Marcus Lindström Optiqo Sweden AB-st. Ekspertide kutsumine oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirände projekti poolt ning koolitus oli osalejatele tasuta. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Loe edasi

Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Loe edasi