Rohkem kui aasta koroonaviirusega SARS-CoV-2-ga

Eelmisel aastal 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Sellel ja ka järgnevatel päevadel oli Puhastuseksperdi telefon „punane“ – uuriti, kuidas desinfitseerida õhku, pindasid jne. Valdas paanika ja teadmatus. Kas ja mis on muutunud koroona ja koristamine teemal ühe aastaga?

Esimesed reaktsioonid, millega Puhastusekspert kokku puutus

Esimeste koroonajuhtumite aegu näidati meedias uudislugusid, kui ruumis oli viibinud koroonahaige inimene. Suleti asutus, kutsuti kohale skafandrites pritsijad ja desinfitseeriti kõike- isegi tänavaid, mänguväljakuid, bussijaamasid jne. Desinfitseerivad ained olid tõeline defitsiit. Õige pea hakkasid väga paljud ettevõtted, kes seni puhastusteemadega ei tegelenud, pakkuma desinfitseerivaid aineid.

Meieni jõudis juhtum, kus heauskne ostja tellis Interneti vahendusel tuntud koristusaine müüja desinfitseeriva aine. Kaubale järgi minnes sai sildita kanistri, milles oli puskarihaisuline tundmatu vedelik. Tõsi, ta ei ostnud seda ainet otse tootjafirmalt.

Meenub üks juhtum, kus ühes „mainekujunduse“ videos oli eesmärk näidata kui hästi hoolitsetakse avaliku koha puhtuse eest. Selleks näidati, kuidas musta kägardatud lapiga esmalt pühiti, siis tuldi skafandrites ja pritsidega inimesed ning pihustati kõik pinnad üle. Kui võtsime ühendust ja rääkisime musta lapiga juhusliku pühkimise probleemist ning sellisel kujul desinfitseerimise kahjulikkusest, siis video korrigeeriti sellega, et eemaldati üldse puhastamise faas ja näidati veelgi rohkem pritsimist.

Avalikus ruumis kohtas suuri reklaamplakateid, kus oli kaupluse teenindaja prits käes ostukärusid pritsimas, all silt „Tõeline kangelane!“.

Eriti murelikuks tegi kooliaasta alguses näidatud uudislugu televisioonis, kus koolidirektor uhkusega näitas, et klassides on olemas 20 pritspudelit ja iga päeva/tunni lõpus õpilased pritsivad lauad desinfitseeriva ainega üle.

Seda kõike oli valus vaadata, sest teaduslikult on tõestatud koristusainete pritspudeliga kasutamisel tervise kahjustumine- uuring tõi välja, et koristusainete pritspudelis kasutamise mõju tervisele on samaväärne 20 sigareti päevas suitsetamisega. Desinfitseeriva aine pritsimisel ja sissehingamisel on mõju veelgi hullem. Oleks ju olnud ennekuulmatu, kui õpetaja sunniks õpilasi koju mineku tingimusena päeva lõpus 20 suitsu tõmbama – sama mõjuga tegevus oli desinfitseeriva aine pritsimine ja hingamisteede ohustamine.

Või kahetsusväärne juhtum hoolekandeasutusest, kus hooldajad oma teadmatuses pritsisid teineteist üle desinfitseeriva ainega, lootuses hävitada koroonaviirust. Tulemuseks olid ühe töötaja pöördumatud tervisekahjustused.

Maailma tundus päästvat vaid desinfitseerimine. Teadmatus tekitab hirmu ja paneb inimesi kummaliselt käituma. Kuid sellisel kujul käitumine võib oodatud tulemusele vastupidiseid tagajärgi tekitada.

Mis on muutunud?

Aastaga oleme teadlikumaks saanud, viiruse kohta on tehtud sadu uuringuid, samas selged ja kindlad arusaamad kõige kohta siiski puuduvad ning ka viirus muteerub pidevalt. Teame, et puutepindade kaudu levimine on võimalik aga vähetõenäoline. Samas on endiselt puutepindade puhastamine oluline, just puhastamine, sest desinfitseerimine kõikjal ei ole õigustatud. Teame, et viirus levib eeskätt õhu kaudu. Koristusega seoses on väga oluline ruumide tuulutamine. Kui võimalik, tuleb avada aken koosolekute, õppetundide jms vahelisel ajal.

Kuna võitlus käib nähtamatu vaenlasega, siis teadlikkusel on oluline roll tarkadeks valikuteks. Ikka tahame tagasisidet oma tegevustele – nii ka koristuses on oluline analüüsida, kas rakendatud meetmed olid ikka piisavad. Viimase aasta jooksul oleme oma töös varasemast rohkem võtnud pindadelt proove veendumaks koristusviiside tõhususes. Kõike seda kokku võttes võib öelda, et teadlik tegutsemine on otsustav – kuidas kasutada lappi, valida sobiv niisutus, pühkida piisavalt tugevalt, koristada aseptiliselt. Kui eelnimetatu on juhuslik ja pinnad on mustad, siis desinfitseerivatest ainetest ei ole mingit kasu – mustus lihtsalt segab ja desinfitseeriv aine ei mõju.

Desinfitseerivad ained on biotsiidid. Biotsiid on toode, mis sisaldab toimeainena kemikaali või mikroorganismi, mis hävitab, tõrjub, muudab kahjutuks või võitleb inimesele kahjulike organismide vastu. Biotsiidi kasutamine peab olema teadlik tegevus ja kutselisel kasutajal peab olema vastav väljaõpe, vt lisa Terviseameti kodulehelt. Desinfitseeriv aine koristuses on võrreldav meditsiinis antibiootikumiga, mille võtmisel on oma kindlad reeglid, et toime oleks ootuspärane ja ei kahjustaks organismi. Sama loogika on koristuses desinfitseerivate ainete kasutamisega.

13.märts 2020 tegi Puhastusekspert video puutepindade puhastamise kohta, selles toodud tõdemused on asjakohased ka täna. Kui oled lugenud loo lõpuni ja teema kõnetab, kutsume Sind üles jagama puutepindade puhastamise videot, et veelgi rohkem puutepindasid saaks teadlikult puhtaks, kasutades selleks lihtsaid viise. Video on leitav siit.

Oleme läbi töötanud ka erinevaid teadusuuringuid, kokkuvõtet saad lugeda siit.