Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada?

Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Lisaks projektipartnerite aruteludele ning sisulisele tööle külastasime kolmepäevase üksteise õpetamise ehk LTT ürituse raames Interclean  Amsterdam koristusmessi, kus tutvusime innovaatiliste lahendustega koristusergonoomia valdkonnas. Saime uusi mõtteid, kuidas peagi valmivat õppematerjali täiendada, et see oleks võimalikult reaalses elus rakendatav.

Lisaks külastasime i-Team showroom-i, kus tutvustati erinevaid ergonoomilisi koristuslahendusi ning põhimõtteid, kuidas koristamist saab muuta tõhusamaks, lihtsamaks ning kuluefektiivsemaks. Viimasel päeval saime vaadelda ühe metroojaama reaalset koristamist ning tutvuda ühe koristusettevõtte põhimõtetega ergonoomiast.

Üritus oli partnerite jaoks väga õpetlik ning saime palju uusi ideid, mida saame kajastada õppematerjalis kui ka rakendada igapäevases koristamises või koristamise õpetamisel. Õppematerjalid koristusergonoomia õpetamiseks valmivad juba sellel kevadel ning varsti saame materjale ka avalikult jagada.

Projekti raames valminud koristusergonoomia õppevideotega on võimalik tutvuda SIIN.

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Ekspertide kutsumine oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirände projekti poolt ning koolitus oli osalejatele tasuta. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Koolitusel tutvustati teemantidega rikastatud hoolduskoristuseks ja suurpuhastuseks mõeldud moppe ja erineva aktiivsusega puhastuskettaid, selgitati teooriat ning tehti praktilisi mustuse eemaldamise katseid. Teemantkattega mopid ja kettad puhastavad vaid veega niisutatult ehk vajalik ei ole lisada puhastusaineid.

Mehaanika on koristuses oluline, selle tõi välja juba dr Zinner.  Kui võrdlesime teemantidega rikastatud moppe ja tavalisi mikrokiudmoppe, siis tundsime vahet – teemantidega moppi oli kergem liigutada kuigi puhastamiseks vajalik mehaanika oli suurem. Sellist moppi kasutades on võimalik väiksema füüsilise koormusega mustust paremini eemaldada.

Lisaks tutvustati erinevaid põrandahooldusmasinatele mõeldud kettaid ja puhastusplaate, mis on saadaval  erinevatele masinatele ning erineva „karedusega“. Neid saab kasutada nii hoolduskoristuses kui ka suurpuhastuses

Kasutuskogemus Saksamaalt näitas, et  teemantidega kaetud moppide ja ketaste kasutamisel vähenes tööaeg 20%, vee kasutus 80% ja kemikaalide kasutus 95% võrreldes mikrokiudmoppidega koristades. Seega teemantkattega moppide ja ketaste kasutamisel on võimalus koristada ergonoomsemalt ja keskkonda säästvamalt. Kasutegur sõltub muidugi sellest, milliseid numbreid võrrelda ja kuidas on koristust seni tehtud.

Puhastusekspert meeskond katsetab Floorzilla moppe ning puhastuskettaid ka enda koolitustel. Kui soovid oma silmaga näha teematkattega moppe ning veenduda nende tõhususes, siis tule koolitusele “Erinevate ruumide praktiline koristamine”. Leia endale sobiv koolitusaeg meie koolituskalendrist.

Koristamise digitaliseerimine

8-9.veebruaril 2024 külastasid Eestit Rootsi koristusspetsialistid Martin Älenmark ja Marcus Lindström Optiqo Sweden AB-st. Ekspertide kutsumine oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirände projekti poolt ning koolitus oli osalejatele tasuta. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Eksperdid jagasid oma kogemusi, kuidas digitaalselt kogutud andmed aitavad koristust muuta vajaduspõhiseks ning seeläbi säästa ressursse. Nende jagatud rahvusvahelised kogemused olid inspireerivad.

Näiteks toodi esile Norra kaubanduskeskuse kogemus, kus klient ei olnud rahul koristusteenusega. Nii teenuse ostja kui ka pakkuja olid rahulolematud ning otsiti lahendusi, kuidas koostöö toimima saada. Kaubanduskeskuse 6 WC-sse paigaldati digitaalsed andmete kogujad, mis fikseerisid ära WC-de kasutatavuse. Puhastusteenindajad fikseerisid oma tööaja samas seadmes, kusjuures viimased kolm koristusaega olid klientidele nähtavad. Lisaks sellele oli klientidel võimalus QR-koodi abil anda teenuse kvaliteedile tagasisidet.

Analüüsides 1 kuu jooksul kogutud andmeid, selgus järgnev:

• Kahe koristuskorra vahel WC-sid külastanud klientide arv oli oluliselt suurem, kui tavapäraselt teistes sarnastes ruumides ehk koristus toimus liiga harva.
• Klientide tagasiside põhjal oli kõige suurem probleem, et WC-s ei ole paberit. Analüüsides täpsemaid andmeid selgus, et ilma paberita WC-s käis üle 70 inimese, kes tõenäoliselt ei olnud olukorraga rahul.
• Kliendi ja teenusepakkujaga olukorda analüüsides oli klient valmis ostma lisakoristuse kordi. Andmed näitasid, et isegi, kui tuleks hakkama saada samade koristuskordadega, kuid muuta koristamise kellaaega, siis on võimalik saavutada oluliselt parem kliendirahulolu.
• Koristamine peaks toimuma vajaduspõhiselt. WC külastatavuses olid suured erinevused – 450 kuni 223 klienti päevas. Numbrid näitasid, et võimalus on muuta tegevus vajaduspõhisemaks, sest seni oli koristamine planeeritud kõikides ruumides ühtemoodi.

Olukorra lahendus oli lihtne ning seda oli võimalik realiseerida lühikese ajaga. Ilma reaalseid andmeid omamata oleks nii koristusfirmal kui ka kliendil olnud raske teha kaalutletuid otsuseid. Lisaks on reaalset infot omamata  oluliselt rohkem „emotsionaalseid vestluseid“.

Eksperdid tõid esile veel Uus-Meremaa lennujaama kogemust, kus on sadu digitaalseid andmete kogujaid, mis aitavad koristust muuta efektiivsemaks. Selle tulemusena:

• Puuduvad koristusjuhendid, sest iga päeva tööülesanded moodustatakse vastavalt vajadusele – erinevad andurid ja info kogumise süsteemid annavad sisendi, mille põhjal moodustub elektroonne vajaduspõhine nimekiri, mida puhastusteenindaja asub puhastama. Puhastusteenindaja registreerib oma tööaja, tehtud tööd ning esinenud probleemid. Andmeid analüüsides tehakse järjepidevalt arendustööd.
• Seiratakse elektroonselt olulisemate ruumide külastatavust, kogutakse klientide tagasisidet QR-koodide abil, seiratakse prügikastide täituvust ning dosaatorite tühjenemist, mis on varustatud anduritega.
• Koristatakse vajaduspõhiselt ehk seal, kus on vaja ning eemaldatakse mustust, mida on sel hetkel, selles kohas on vaja eemaldada.

Uus-Meremaa süsteemi käivitamine võttis aega umbes 6 kuud. Kui andmete kogumine, seiramine ja analüüsimine oli paika saadud, siis korraldati lennujaama koristus 25-30% väiksemate kuludega ning seejuures parema tulemusega.

Kui sind huvitab, kuidas oleks võimalik koristust muuta digitaliseerimise abil tõhusamaks, siis tule meie koolitusele “Digilahenduste kasutamine koristamise optimeerimisele” Koolituse toimumisaja leiad meie koolituskalendrist.

Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit. Õpirändeprojekt nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792.

Olulisemad mõtted koolitusest:

• Tervishoiuasutustes on infektsioonide leviku takistamise seiskohast kriitilise tähtsusega: käte hügieen, puhtad koristustarvikud, hästi organiseeritud koristuskäru, eelniisutatud koristustekstiilid suletud ja puhastes kastides.
• Puhastamisel kasutatakse erinevate tsoonide puhul eraldi lappe, et vältida ühelt tsoonilt teisele mikroorganismide edasikandmist. Näiteks kasutatakse kraanikausi, WC-poti ja duši puhastamisel eraldi lappe.

• Rootsis kasutatakse käelaba suuruseid lappe, mille puhul kasutatakse pühkimiseks vaid lapi ühte poolt. Ruumi sisenedes pannakse esimese tegevusena lapid erinevatele pindadele valmis. Rootsi kogemus näitab, et väikeste lappidega koristamise puhul on koristustekstiilide pesemine säästlikum.

• Hea näide oli ühest haiglast, kus oli probleeme plekkidega ning kvaliteedihindamised tõid selle selgelt välja. Kvaliteedihindamisi tehti elektroonselt, mis võimaldas plekki pildistades automaatselt saata info selle ruumi puhastusteenindajale. Kui info hakkas koheselt otse liikuma, siis järgnevatel hindamistel oli plekkide esinemine vähenenud koguni 8 korda. Kui inimesed said koheselt tagasisidet, ilma et keegi „esitaks kaebust“, siis toimus oodatud muutus kiiresti ja lihtsalt. Haigla kontekstis oli see väga oluline samm infektsioonide leviku tõkestamisel.
• Infektsioonide leviku tõkestamisel on kriitilise tähtsusega regulaarne kvaliteedi hindamine ning töötajatele tagasiside andmine. Kvaliteedi hindamiseks ja tagasiside andmiseks on hea viis kasutada standardeid. Eestis kasutatakse enamasti koristuse kvaliteedi hindamisel standardeid EVS914 Koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokku leppimine ning EVS944 Puhastamisnõuded tervishoiuasutustes. Skandinaavia maades on kasutusel samad standardid.

Järgmised EVS944 Puhastusnõuded tervishoiuasutuses ning EVS914 Koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokku leppimine koolituste toimumisajad leiad meie koolituskalendrist.

Texases läbiviidud uuringus leiti, et isegi pärast rutiinset desinfitseerimist võib haigla pindadel leiduda kahjulikke mikroobe

Uuring viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2022 ning selle raames kogusid teadlased 400-lt pinnalt proove Kesk-Texase veteranide tervishoiu asutustes (Central Texas Veterans Healthcare System).

Proovide võtmisel keskenduti puutepindadele ja meditsiinilistele seadmetele. Kokku tuvastati 60 erinevat mikroorganismi, nende hulgas 18 patogeeni. Umbes pooled nende proovide kaudu tuvastatud bakteritest leiti ka 2022. aasta jooksul patsientidelt kogutud kliinilistes proovides.

Rohkem infot uuringu kohta leiab sellelt lingilt.

Mainitud uuring toob välja, et meditsiiniasutustes on ennetavad tegevused nakkuste leviku vältimiseks kriitilise tähtsusega. Oluline on tuvastada parendamist vajavad tegevused nii puhastamises kui ka desinfitseerimises.

Meditsiiniasutustes on puhtusel teine tähendus, kui tavaelus. Mikroorganism, mille olemasolu tervete inimeste elukeskkonnas võib olla ohutu, võib haiglakeskkonnas põhjustada kellegi surma. Seega oluline on leida üles kohad, mille puhastamine on kriitilise tähtsusega. Puutepinnad on üheks selliseks kohaks. Kui „mustus on avastatud“, siis on oluline selle teadlik eemaldamine ning järjepidev soovitud puhtuse tulemuse hindamine. Eestis on kasutusel Skandinaavia standard EVS944 Puhtusenõuded tervishoiuasutustes, mis aitab määratleda vajaduspõhist puhtusastet, hinnata selle saavutamist ning määratleda kitsaskohad.

Järgmise EVS944 “Puhastusnõuded tervishoiuasutuses” koolituse toimumisaja leiad meie koolituskalendrist.