Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit.

Olulisemad mõtted koolitusest:

• Tervishoiuasutustes on infektsioonide leviku takistamise seiskohast kriitilise tähtsusega: käte hügieen, puhtad koristustarvikud, hästi organiseeritud koristuskäru, eelniisutatud koristustekstiilid suletud ja puhastes kastides.
• Puhastamisel kasutatakse erinevate tsoonide puhul eraldi lappe, et vältida ühelt tsoonilt teisele mikroorganismide edasikandmist. Näiteks kasutatakse kraanikausi, WC-poti ja duši puhastamisel eraldi lappe.

• Rootsis kasutatakse käelaba suuruseid lappe, mille puhul kasutatakse pühkimiseks vaid lapi ühte poolt. Ruumi sisenedes pannakse esimese tegevusena lapid erinevatele pindadele valmis. Rootsi kogemus näitab, et väikeste lappidega koristamise puhul on koristustekstiilide pesemine säästlikum.

• Hea näide oli ühest haiglast, kus oli probleeme plekkidega ning kvaliteedihindamised tõid selle selgelt välja. Kvaliteedihindamisi tehti elektroonselt, mis võimaldas plekki pildistades automaatselt saata info selle ruumi puhastusteenindajale. Kui info hakkas koheselt otse liikuma, siis järgnevatel hindamistel oli plekkide esinemine vähenenud koguni 8 korda. Kui inimesed said koheselt tagasisidet, ilma et keegi „esitaks kaebust“, siis toimus oodatud muutus kiiresti ja lihtsalt. Haigla kontekstis oli see väga oluline samm infektsioonide leviku tõkestamisel.
• Infektsioonide leviku tõkestamisel on kriitilise tähtsusega regulaarne kvaliteedi hindamine ning töötajatele tagasiside andmine. Kvaliteedi hindamiseks ja tagasiside andmiseks on hea viis kasutada standardeid. Eestis kasutatakse enamasti koristuse kvaliteedi hindamisel standardeid EVS914 Koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokku leppimine ning EVS944 Puhastamisnõuded tervishoiuasutustes. Skandinaavia maades on kasutusel samad standardid.

Järgmised EVS944 Puhastusnõuded tervishoiuasutuses ning EVS914 Koristustööde kvaliteedi hindamine ja kokku leppimine koolituste toimumisajad leiad meie koolituskalendrist.

Texases läbiviidud uuringus leiti, et isegi pärast rutiinset desinfitseerimist võib haigla pindadel leiduda kahjulikke mikroobe

Uuring viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2022 ning selle raames kogusid teadlased 400-lt pinnalt proove Kesk-Texase veteranide tervishoiu asutustes (Central Texas Veterans Healthcare System).

Proovide võtmisel keskenduti puutepindadele ja meditsiinilistele seadmetele. Kokku tuvastati 60 erinevat mikroorganismi, nende hulgas 18 patogeeni. Umbes pooled nende proovide kaudu tuvastatud bakteritest leiti ka 2022. aasta jooksul patsientidelt kogutud kliinilistes proovides.

Rohkem infot uuringu kohta leiab sellelt lingilt.

Mainitud uuring toob välja, et meditsiiniasutustes on ennetavad tegevused nakkuste leviku vältimiseks kriitilise tähtsusega. Oluline on tuvastada parendamist vajavad tegevused nii puhastamises kui ka desinfitseerimises.

Meditsiiniasutustes on puhtusel teine tähendus, kui tavaelus. Mikroorganism, mille olemasolu tervete inimeste elukeskkonnas võib olla ohutu, võib haiglakeskkonnas põhjustada kellegi surma. Seega oluline on leida üles kohad, mille puhastamine on kriitilise tähtsusega. Puutepinnad on üheks selliseks kohaks. Kui „mustus on avastatud“, siis on oluline selle teadlik eemaldamine ning järjepidev soovitud puhtuse tulemuse hindamine. Eestis on kasutusel Skandinaavia standard EVS944 Puhtusenõuded tervishoiuasutustes, mis aitab määratleda vajaduspõhist puhtusastet, hinnata selle saavutamist ning määratleda kitsaskohad.

Järgmise EVS944 “Puhastusnõuded tervishoiuasutuses” koolituse toimumisaja leiad meie koolituskalendrist.

Puhastuseksperdil täitus veerandsada!

Tervitame ja täname kõiki endiseid ja praeguseid kolleege, kliente ja koostööpartnereid. Üheskoos on olnud tore ja õpetlik maailma puhtamaks muuta!

Tähista koos meiega, sest sünnipäeva puhul tegime Puhastuseksperdi looja ja juhatuse esimehega Helge Alt-ga intervjuu, et meenutada põnevaid lugusid ettevõtte loomisest, rääkida, millega Puhastusekspert tegeleb täna, kuidas sündis idee välja anda “Koristamise käsiraamat”, mis on Puhastuseksperdi meeskonna tuleviku väljavaated, rääkida meie tööpere traditsioonidest töövälisel ajal ja palju muud.

Vaata täispikka intervjuud

Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Kes on lutikas? 

Lutikas on füsioloogiliselt väga vana putukas. Maailmas on teadaolevalt umbes 40 000 lutikaliiki, Eestis umbes 400 liiki. Lutikas on 1 mm – 11 cm pikk ja suudab elada väga mitmekesistes oludes. Probleeme tekitab hetkel voodilutikas (Cimx lecturius), kes toitub inimeste ja loomade verest. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, kuid emasloomad rohkem, kuna nende kehas arenevad munad. Inimkaasleja on ka tolmulutikas, kuid tema ei ime verd. Lutikad on hetkel maailmas kõige probleemsemad kahjurputukad. Lutika muna areneb 4-5 päeva. Suguküpseks saab lutikas 3-8 nädalaga, vahetades selle aja jooksul kesta umbes 5 korda. Nad munevad u 3-5 muna ööpäevas, oma eluea jooksul muneb emaslutikas 50-500 muna. Lutikad on võimelised olema väga pikalt ilma toiduta. Lutika eluiga on umbes 18 kuud. Temperatuur on põhiline eluea piiraja- näiteks 18°C juures on eluiga 120 päeva, 28°C juures aga 30 päeva. Areng peatub alla15°C ja üle 37°C juures. Tavaliselt toituvad lutikad umbes 2-4 korda nädalas. Korraga imevad verd 7 mm³.

Lutikad on kimbutanud inimesi pikalt, näiteks Ameerikas 1940ndatel ning alles 1950ndatel võeti kasutusele mürgid, mis aitasid olukorda kontrollida. Põhiliseks põhjuseks, miks lutikad uuesti nii kiiresti levivad, on reisimine.

Lutika tuvastamine 

Inimesi kimbutav lutikas on ovaalne, umbes 5 mm pikkune öösel tegutsev putukas. Enne söömist on ta helepruun, peale vere imemist muutub ümaraks ja tumedaks. 5-10 minuti jooksul imeb lutikas sellisel hulgal verd, mis vastab viiekordsele tema kehakaalule. Täisimenuna naaseb ta oma pelgupaika ja hakkab seedima. Lutikad ei armasta valgust, päeva veedavas pragudes, öösel tulevad välja. Lutikaid meelitab ligi kehasoojus ja hingeõhus olev süsihappegaas.  

Oluliseks märgiks on lutika väljaheide ehk tumedad plekid voodipesul. Neid on paremini märgata valgel voodipesul. Seega lutikate tuvastamisel tuleb kasuks nii kodus kui hotellides kasutada valget või heledat voodipesu. 

Lutikate tegutsemisest võib märku anda ka magus, veidi imal lõhn, kuna voodilutikal on suur lõhnanääre. Nii annavad nad märku teistele lutikatele, et elukoht on hõivatud.  

Lutikad liiguvad ühest kohast teise eeskätt riiete, kohvrite, mööbliga. Seega hotellidel tuleb olla varmas tuvastamaks lutikaid esimesel võimalusel, siis on võimalik olukord kontrolli alla saada.  

Lutikahammustused 

Lutikate hammustamise peale ei pruugi inimene üles ärgata, kuna lutikas pritsib hammustamise ajal tuimestavat ainet. Samuti ei pruugi hammustuskoht esialgu sügeleda, kuna alguses ei pruugi olla inimesel tundlikust, kuid mõne aja pärast see muutub. Hammustusjälg on sile või väike kublas, mis punetab ja on turses. Hammustusjäljed on sageli reas, tavaliselt kaelal, jalgadel, kätel, kuid võivad esineda ka üle keha. Sageli arvatakse, et tegemist võib olla sääse või kirbu hammustusega. Teadaolevalt ei kanna lutikad edasi nakkushaiguseid.  

Kuidas ennetada? 

Majutusasutustes, ühiselamutes, hoolekandeasutustes jms kohtades, kus inimesed magavad, on oluline õpetada töötajaid märkama märke lutikate olemasolust. Põhjalik lutikakontroll peaks olema koristamise regulaarne osa.  

Reisilt tulles tasub jätta reisikohver ja riided garaaži või vannituppa. Riided panna koheselt pesumasinasse ning kohver hoolikalt läbi vaadata. Riideid tasub pesta võimalikult kuumal temperatuuril ning kohvrit hoida väljas, soovitavalt päikese käes mõned päevad. Heaks lahenduseks on kohvrit hoida näiteks kuumas saunas. Talvel võib jätta kohvrid ka õue paariks päevaks, sest miinuskraadides ei suuda lutikad samuti elada.

Tõrje

Biotsiidi seaduse järgi võib kahjuritõrjet teostada isik juhul kui: 

1. tal on asjakohane majandustegevuse registri registreering ja 
2. tal on asjakohane õigussuhe vastutava spetsialistiga või on füüsilisest isikust ettevõtja ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina või 
3. ta töötab tööandja juures ning tal on kahjulike organismide tõrjuja 4.taseme kutsetunnistus sh läbinud eelnevalt vastavad koolitused.

Seega probleemi avastamisel tuleks koheselt võtta ühendust väljaõppinud spetsialistidega.

Tõrje käigus pritsitakse vesilahust voodikonstruktsioonidele, põrandaliistudele jne. Võimalusel võtta voodi osadeks, et mürk jõuaks kõikjale. Kasutatav mürgilahus on pikaajalise mõjuga, seepärast ei tohi pindasid mõnda aega puhastada. Suurpuhastus tuleks läbi viia enne tõrjet! Putukad, kes sel ajal satuvad pindadele, saavad mürgistuse ning hakkavad 1-2 ööpäeva jooksul surema. Kui putukaid on palju, siis tehakse tavaliselt 2-3 tõrjet, 7-10 päevaste vahedega. Peale tõrjet tuulutatakse ruumi vähemalt 2 tundi, see on aeg, mille jooksul ei tohi inimesed antud ruumis viibida. Kui lutikaid on väga palju, soovitatakse peale teist või kolmandat tõrjet voodi hoopis ära visata.

8 soovitust lutikate vastu võitlemiseks:

1. Pane tähele märke (hammustused kehal, mustad täpid voodilinadel või voodiraamil jne) 
2. Vaheta sageli voodipesu ja võimalusel kasuta heledat voodipesu
3. Reisil tee pagasile põhjalik vaatlus
4. Uuri kasutatud mööblit enne selle koju viimist
5. Uuri riideid ja pese neid kõrgel temperatuuril enne, kui paned need kappi
6. Kui tuled reisilt, võta asjad kohvrist ja pane need põrandale soovitavalt garaažis, pesuruumis vms kohas, kus oleks lihtsam lutikaid tuvastada
7. Hoia puhtust ja korda, et lutikad ei saaks koguneda ja peitu minna
8. Kutsu appi spetsialistid, kui tuvastad lutikad

Asjakohased videod: 

Lutikate tuvastamine- https://youtube.com/watch?v=YkuTLzJBYvY&feature=shared 

Lutikate tõrje- (40) Putukate tõrje ja meie lähenemine – YouTube 

Allikad: 

• Lutikad jälle siin, Kodu ja aed 31.mai 2020 https://naistekas.delfi.ee/artikkel/31313677/lutikad-on-jalle-siin 

• Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete liit- https://kahjur.ee/ 
•  wwww.rentokil.ee, Anneli Haavandi 
• Wikipedia https://et.wikipedia.org/ 
• https://www.insecto.ee/kahjurid/lutikad/ 

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Budapestis

Kas sina tead, kuidas ergonoomiliselt põrandat või lauda puhastada? Oleme hetkel rahvusvahelise Erasmuse projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppevideoid 20 koristustegevuse ergonoomia õpetamiseks. Selle raames kohtusime 25.09 – 27.09 projektipartneritega Budapestis. Kohtumise eesmärk oli arutleda ja füüsiliselt ette näidata erinevate riikide koristusergonoomia tegevusi. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Mõned mõtted, mida Budapestist endaga kaasa võtsime:

• Mis on olulisem – kas väga ergonoomiline tegevus või mustuse eemaldamine? Väga tihti on need kaks mõtet omavahel vastuolus, sest mustuse eemaldamine (näiteks sette hõõrumine või pleki eemaldamine) nõuab füüsilist pingutust. Kui tegevust teha väga ergonoomiliselt, siis hoiame enda keha, kuid selliselt eemaldame vähem mustust.
• Koristustegevus = mustuse eemaldamine! See mõte tundub väga loogiline, kuid reaalses elus nõuab see väga teadlikku lähenemist. Budapestis tegime mitmeid katseid, kus tõestasime, et puhastuslapiga edasi-tagasi liikudes ei eemalda me tegelikult mustust vaid liigutame seda pinnal ühest kohast teise. Partneritega töötasime välja mooduse, kuidas pühkida pinnalt mustust selliselt, et see on ergonoomiline, koormab keha võimalikult vähe, kuid samas eemaldab ka mustust
• Koristusergonoomia ei tähenda vaid füüsilisi liigutusi vaid ka vaimset tervist. Soomes läbiviidud uuringus selgus, et puhastusteenindajad hindasid kõige suuremaks põhjuseks tööõnnetuste esinemisel suurt töökoormust, mille tingib pidev kiirustamise puhastamisel. Seetõttu pöörame ergonoomia õppefilmide väljatöötamisel rõhku kiirustamisele ning suurele töökoormusele. Taaskord tundub see väga loogiline, et kiirustades juhtuvad õnnetused, kuid reaalsuses ei pöörata sellele tähelepanu.

Budapestis arutletud õppevideod valmivad juba selle aasta (2023) lõpuks ning siis saame jagada neid ka avalikult.

Loe rohkem projekti uuringute tulemuste kohta SIIN.