Koristusmeetodi valik on puhtuse õnnestumise võti

Millal kasutada kuiva, väheniisket, niisket või märga pühkimist?

Antud küsimus on koristustööde teostamisel iga päevaselt õhus. Koristusmeetodi valik sõltub pinnakattest, mustuse tüübist ja hulgast ning ergonoomilistest teguritest. Koristusmeetodi valikul tuleb hoolega hinnata eelnevaid tegureid ja sellest lähtuvalt otsustada, millist meetodit kasutada. Sügisesel ja talvisel ajal on vajalik kasutada rohkemat vett mustuse transportimiseks. Kevadel ja suvel kuivema mustuse puhul on tulemuslikuks puhastamiseks vajalik veehulk väiksem.

Koristusmeetodi valikust sõltub ka puhastamisele kuluv tööaeg – mida rohkem vett puhastamisel kasutatakse seda suurem on kuluv tööaeg.

Praegusel aastaajal hoonetesse siseekanduva mustuse  eemaldamiseks sobib enamasti niiske ja märg meetod. Märja puhastusmeetodi kasutamisel ei tohi unustada pinna kuivatamist. Kuivatamata pinnalt vesi aurustub ja mustus jääb pinnale ning moodustab pinnamustuse ehk maakeeli halli ja triibulise põranda.

Kindlasti tuleb hinnata kriitiliselt ka hoonete sissepääsualade koristussagedust, sest mustus tuleks eemaldada võimalikult “värskelt” ja sagedasti, et vältida selle hoonesse laiali kandmist.

Kuiv, väheniiske, niiske ja märg pühkimine on kõik efektiivsed ja vajalikud abimehed puhtuse õnnestumisele.

Koristusmeetodi õigest valikut ja kasutamist õpime koolitustel:

Puhastusteenindaja põhitõed

Puhastustööde juhi põhitõed

Puhastusteenindaja põhitõed (8 tundi, vene keeles)

Puhastustööde juhi põhitõed (16 tundi, vene keeles)

Registreeru kiiresti, sest kohad täituvad nobedasti!

 

 

 

 

Koristusainete pihustuspudelist pritsimine on tervisele sama kahjulik, kui päevas 20-sigareti suitsetamine

Enamus inimesi teab kui kahjulik on suitsetamine. Regulaarselt 20 sigaretti päevas suitsetada on enamuste inimeste arvates palju ja väga kahjulik.

Norras Bergeni Ülikoolis viidi läbi uurimus, mille tulemused on tõeliselt jahmatavad. Uurimuses selgus, et regulaarne koristusainete pritsimine on sama kahjulik kui suitsetada 20 sigaretti päevas. Eeskätt puudutab see kopsu funktsioneerimise halvenemist.

Kemikaalid tekitavad lühiajaliselt väikest mõju, aga aastatega sügavamat ja tugevamat mõju. Väga vähe on antud valdkonnas pikaaegseid uurimusi, tavaliselt on lühiaegsed mõjud paremini jälgitavad. Uurimuses analüüsiti 6235 inimest, kelle keskmine vanus oli 34 aastat ja uurimus kestis 20 aastat. Uurimus näitas, et väljahingatava õhu maht pritsivaid koristusaineid kodus kasutavatel inimestel vähenes 4,3 ml/a (milliliitrit aastas) ja kutselistel puhastusteenindajatel 7,1 ml/a. Sama mõju on siis kui suitsetada 20 sigaretti päevas. Arvatakse, et kopsumahu vähenemist põhjustab väikeste osakeste tingitud limaskesta ärritus, mis ajapikku tekitab limaskestas muutuseid.

Uurimuse tulemusel tõdeti, et puhastusteenindajatel on 40% suurem tõenäosus haigestuda astmasse – kemikaalide sellisel viisil kasutamine põhjustavad kopsudele olulist kahju.

Milliseid järeldusi antud uuringust praktilisse koristusse tasub teha:

  • Pritspudelite asemel kasutada niisutuspudeleid.
  • Paljudes kohtades saab piisavalt puhtaks mikrokiust koristuslapi ja vee abil – polegi vaja puhastusainet kasutada.
  • Kangematoimeliste puhastusainete pritsimist, (näiteks happeline aine kraanikaussidele) saame vältida kui regulaarselt kasutada sanitaartehnika puhastamisel nõudepesuharju, spetsiaalset kraaniharja ja kuivatada puhta mikrokiust koristuslapiga. Nii on kraanid, nende ümbrused, kraanikausid puhtad ja kaob vajadus tugevatoimeliste ainete pritsimiseks.

Enda tervist ja keskkonda säästvate koristusteadmiste ja -oskuste omandamiseks tutvu ka meie koolituskalendriga

Kas koristuslapi voltimine viib või säästab tööaega?

 

Koristuslapp on koristamisel üks enamkasutatavaid koristustarvikuid. Seetõttu on lapiga töötamisel suur osakaal puhastusprotsessis. Teame hästi tõde – koristuslappi tuleb töötamise käigus voltida, et saaksime ühest lapist maksimaalselt puhtaid pindu. Oskusliku lapi voltimise tulemusena saame töötada aseptiliselt ja vältida mikroobide ning mustuse laiali kandmist. 

Sageli kuuleme koolitustel ja näeme tööprotsessis, et lappi ei voldita. Kui küsida miks?, siis vastuseks saame alati “mul pole aega”. Sageli ollakse arvamusel, et lapi voltimine võtab palju aega ja on tülikas. Selle müüdi murdmiseks otsustasime välja selgitada – kui palju võtab keskmiselt aega 1 lapi voltimine?

Selleks korraldasime Puhastusimport OÜ Puhastuspäeval meie messiboksis lapi voltimise võistluse. Võistlejal tuli lapp voltida 16-ks ja asetada töö alustamiseks pinnale. Osalejaid oli koguni 106 inimest. Kiireim aeg oli 3.16 sekundit. Otsustasime arvutada ka kõikide aegade keskmise aja, milleks saime 6 sekundit. 

6 sekundit on väga väike aeg kui mõelda, mis meil kulub voltimise asemel lapi vahetamisele (viimine ja toomine), pesemisele.

Kokkuvõttes voltigem lappi, säästkem seeläbi väärtusliku tööaega ja teeme oma tööd kergemaks! 

 

Koristuskeemiast teadlase pilgu läbi

Puhastuseksperdi meeskonnal on rõõm teatada – 12.09–13.09.2018 käis meil koolitamas Tuula Suontamo Soomest, kes on hulganisti teinud sõltumatuid uurimusi, mõõtnud pindade puhtust ja uurinud erinevate koristusainete koostisi. Tema koolitusteemaks oli seekord „Praktiline koristuskeemia teadlase pilgu läbi“

Koolituse üheks teemaks olid koristuskeemia koostises olevad aineosakesed – mida sinna lisatud on, milline mõju on neil puhastusprotsessis ja inimese tervisele. Millisest hetkest muutub keemia inimesele kahjulikuks? Koristuskeemia ühe osana vaadeldi ka desinfitseerivaid puhastusaineid ja nende koostisosi. Kas on vaja desinfitseerida ja milline aine on hea?

Koolituse käigus räägiti ka meid igapäevaselt mõjutavast ruumide siseõhust. Pikki päevi siseruumides töötades on oluline teada mida sisaldab endas tolm, mis juhtub kui koristusaine jäägid jäävad pinnakatetele ja kuidas mõjuvad jäägid meie tervisele sisse hingates.

Üha enam räägitakse koristuses erinevate töödeldud vete kasutamisest. Tuula Suontamol oli kaasa toodud erinevate omadustega vett, millega tehti katseid. Katse tulemusi võrreldi ja analüüsiti. Läbi mitmete katsete testiti vee puhastavaid omadusi erinevatel pinnakatetel ja erinevate mustustega. Katsete tulemustele lisaks tutvustas Tuula töödeldud vee eriversioonidega Soomes tehtud uuringuid.

Mõningased järeldused koolituselt:

  • Kui koristuse põhitehnika(d) on paigast ära, siis vaatamata sellele, millist puhastusainet või -tarvikut kasutatakse jääb koristustulemus soovitud tasemel saavutamata.
  • Hoolikalt puhastatud pinnad ei vaja igapäevast desinfitseerimist, sest puhas ja kuiv pind ei soodusta mikroobide arengut.
  • Tulemuslikult saab desinfitseerida üksnes eelnevalt puhastatud pinda.
  • Kõik märjad pinnad tuleb kuivatada, sest niiskus soodustab mikroobide arengut.
  • Tolm on pidevas liikumises ja transpordib kahjulikke mikroobe ning levitab haigusi.
  • Puhastusaine lahus ei säili mustades nõudes, seega tuleb niisutus- ja pritsipudelit pesta regulaarselt.
  • Pihustuspudelite eelistada niisutuspudeleid, mida on lihtsam puhastada ja kasutamisel ei tekita nii suurel määral sissehingatavaid lenduvaid ühendeid. Pihustatavate puhastusainete kasutamise ja astma vahel leitakse järjest rohkem seoseid.

Olulisi järeldusi ja kergesti igapäevasesse tööprotsesse rakendatavaid aspekte oli muidugi palju, millest kuulete põhjalikumalt juba meie koolitustel. Tutvu meie koolituskalendriga

3 mõtet ECVET foorumilt Sofiast

Puhastusekspert Helge Alt osales Eesti delegatsiooni liikmena 14-15.juuni Sofias iga-aastasel ECVET (European Credit System for Vocational Education and Training) foorumil. Suured tänud Innove’le ja Haridus- ja teadusministeeriumile kutse eest! Seminaril osalemist finantseeris Euroopa Komisjon.

Seminar oli põnev, täis palju uusi kohtumisi ja metoodiliselt väga hästi üles ehitatud. Lisaks seminari teemadele oli palju õppida moderaatori tööst – kuidas põnevaid meetodeid kasutades toime tulla 150 inimese aktiivsena hoidmisega. Osalejaid oli kõikidest Euroopa riikidest.

ECVET on ellu kutsutud selleks, et toetada elukestvat õpet, õpirännet ja õppevõimaluste paindlikkust. Tegemist on tehnilise raamistikuga, mis lihtsustab õppijate ja kutset taotlevate isikute poolt erinevates õpikeskkondades omandatud ja hinnatud õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja kogumist kutse või hariduse omandamiseks. Raamistiku põhiülesanne on tagada kutse- ja haridussüsteemi läbipaistvus ja mõistetavus kõigile osapooltele.

Mõtted foorumilt, mida soovime jagada:

–     2020 on algamas uus Euroopa Liidu rahastamisperiood. Täiskasvanute kutseõppe raames toimuvate ja koolitajate õpirännete osas on oodata eelarve ja võimaluste suurenemist võrreldes senisega. Puhastusekspert on olnud seni usin projektide kirjutaja. Meie koolitajad ja kutsekomisjoni liikmed on aastate jooksul tänu Erasmus+ ja Leonardo projektidele saanud käia erinevatel õpirännetel Soomes, Taanis, Norras, Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Islandil, Ungaris, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal. Kes teab võib-olla uuel rahastamisperioodil saame põnevaid õpirändeid jagada ka oma täiskasvanud õppuritega. Hoidke end meie tegemistega kursis.

–     Rahvusvahelistumine, kogemuste vahetamine, uute tehnoloogiate tundma õppimine on oluline osa tööelus.Konkurentsivõimeline on see, kes sellega suudab kaasas käia.

–     65% tänastest koolinoortest teevad tulevikus tööd, mida hetkel veel ei ole olemas. Seega omandatud konkreetsetest oskustest on veelgi olulisemad nö „pehmed oskused“ – meeskonnatöö, elukestev õppimine, paindlikkus, uuega kaasa minemine, loovus jne. See kõik on oluline ka ametite puhul, mis on juba täna olemas, näiteks puhastustööde juhi amet. Oma koolitustel pöörame juba täna tähelepanu lisaks erialastele oskustele ka „pehmetele oskustele“.

Koolituskalender

Kõik koolitused

Koristusmeetodi valik on puhtuse õnnestumise võti

Millal kasutada kuiva, väheniisket, niisket või märga pühkimist?

Loe edasi

Koristusainete pihustuspudelist pritsimine on tervisele sama kahjulik, kui päevas 20-sigareti suitsetamine

Uurimuses selgus, et regulaarne koristusainete pritsimine on sama kahjulik kui suitsetada 20 sigaretti päevas

Loe edasi