3 puhastusainet, mida on kodus vaja

Suurem osa mustusest koduses keskkonnas on eemaldatav ilma aineteta. Veega niisutatud mikrokiudlapid või -mopid on oskuslikul kasutamisel väga tõhusad abimehed erinevate mustuste eemaldamisel. Kuid samas päris ilma aineteta kodus siiski hakkama ei saa.

Meie soovitused, milleks ja milliseid ained kodus vaja oleks:

1. Nõudepesuaine – ka nõudepesumasina olemasolul tuleb aeg-ajalt midagi käsitsi pesta. Kuum vesi ja hea nõudepesuhari teevad oma tööd, kuid natuke ainet on siiski vaja. Nõudepesuainet saab edukalt kasutada ka näiteks akende pesemiseks pannes tilgake nõudepesuainet pesuvette. Kui köögitasapinnad on väga määrdunud, siis ka nende pesemiseks saab kasutada nõudepesuainet. Samas tuleb hoolega vaadata kui palju ainet kasutatakse, sest nõudepesuaine vahutab rohkelt ja seda on pindadelt raske eemaldada.
2. Eestis on kare vesi, mis põhjustab erinevatele tasapindadele setteid. Mõistlik on setete tekkimist ennetada tasapindade kohese kuivatamisega. Sellele vaatamata tuleb aeg-ajalt ette vajadus eemaldada kinnitunud setteid. Selleks on vaja happelist ainet, pH tavaliselt u 0-2. Kindlasti tuleb hapet õigesti kasutada, vastasel juhul rikume näiteks segistid jäädavalt. Õige kasutamine on see, kui puhastatavad pinnad tehakse eelnevalt puhta veega märjaks ja alles siis kantakse aine peale. Pärast pesemist (st harjaga hõõrumist) tuleb pinnad loputada rohke veega ja kindlasti kuivatada!
3. WC–poti, kraanikausi puhastamiseks on samuti vaja ainet. Soovitav on kasutada pigem leebeid happelisi aineid, mille pH on neutraalse lähedane, näiteks pH 5. Igapäevaselt ei ole vajadust tugevalt happeliste ainete kasutamiseks.

Ainete valikul tasub teada, et professionaalsed koristusained on igati sobilikud koduseks kasutuseks, aga mitte vastupidi. Koduseks kasutuseks mõeldud aineid ei tasu kasutada kui koristamist tehakse tööna. Ained, mis harva kasutades ei avalda negatiivset mõju tervisele ja pindadele, võivad seda teha sagedasel kasutamisel. Professionaalsetel ainetel on toote- ja ohutuskaardil kirjas põhjalik informatsioon aine kasutamise eripärade kohta, mida tasub kindlasti arvesse võtta.

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Kogemused ja uuringud näitavad, et eriti tähtis on tolmu regulaarselt eemaldada kõrgetelt tasapindadelt ja raskemini ligipääsetavatest kohtadest, näiteks kappide, ventilatsioonitorude, kardinapuude jms kohtade pealt. Seda seetõttu, et vana tolm jõuab enda külge siduda rohkem organismi kurnavaid osakesi. Uuringud näitavad, et inimesed, kes viibivad ruumides, kus kõrgemad tasapinnad on tolmused, haigestuvad hooajahaigustesse kuni 40% rohkem.

Nipid tolmu kergelt eemaldamiseks:

1. Pühi tolmu nii tasapindadelt kui ka põrandalt kergelt niisutatud mikrokiust lapiga.
2. Voldi lappi – ühe külje määrdumisel pööra ette järgmine, puhas pool. Nii saab ühe lapiga puhtaks suured alad.
3. Väldi põranda pühkimist harjaga ja kõvakattega põrandate puhastamist tolmuimejaga, millel ühest otsast puhub õhku välja. Selliste meetoditega koristades tõstame tolmu õhku ja mõne aja pärast langeb see tagasi. Efektiivne viis on näiteks põrandakuivataja-pühkijaga põrandalt tolmu, karvade ja muu sellise kokku pühkimine.
4. Eemalda regulaarselt, näiteks kord ühe või kahe kuu tagant, kõrgematelt tasapindadelt tolm. Nii ei lange tolm alumistele pindadele ja õhk on puhtam.
5. Väldi kuiva lahtise mustuse, milleks on ka tolm, märjaks tegemist.
6. Kõrgemate tasapindade pühkimisel on hea abimees painutatav tolmuluud, millel on mikrokiust masinas pestav tekstiil.

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Rahvusvahelise ErgoClean (Cleaning Ergonomics- to Prevent Occupational Diseases and Accidents) projekti raames viidi läbi erinevaid küsitlusi ja mõõtmisi, et aru saada, mismoodi mõjutab nende töö füüsilist ja vaimset tervist.

I küsitluse raames uuriti, mis on suurimad takistused puhatustööde teostamisel. Nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid nõustusid, et enim mõjutab töö efektiivsust põrandal olevad esemed, töölaudadel olevad esemed ja kui ruumis on palju mööblit (joonis 1).

II küsitluse puhul uuriti, kui paljud kogevad luu- ja lihaskonna vaevusi ja selgus, et kõige rohkem valu tuntakse alaseljas, õlgades ja kaelas (joonis 2). Ka jalgadele avaldub päris suur koormus.

III küsitluse puhul uuriti, kui paljud puhastusteenindajatest ja puhastustööde juhtidest hindavad töö mõju füüsilise ja vaimsele tervisele. Kui puhastusteenindajatest arvasid 69%, et nende töö on füüsiliselt raske, siis 72% puhastustööde juhtidest hindasid, et nende töö on vaimselt raske (joonis 3).

IV küsitlus uuriti, kui palju mõjutavad koristustöö füüsilist pinget töövahendite ja meetodite valik. Puhastusteenindajad jäid enim rahule puhastustarvikute kasutamise koolitusega (joonis 4). 60% vastanutest leidis, et on saanud piisavalt juhiseid puhastustarvikute ergonoomilise kasutamise kohta. Pauside ja lühikeste pauside tähtsust ei ole uuringu järgi piisavalt selgitatud. Muret tekitav tulemus on ka see, et iga viies puhastusteenindaja ei olnud saanud ühegi küsitud teema kohta piisavalt juhiseid.

Viimaks uuriti, millised on puhastusteenindajate ja puhastustööde juhtide kogemused hõivatusest ja töötempo mõjutamisest. Piisavalt saavad oma töötempot mõjutada puhastustööde juhid, puhastusteenindajad samas ainult mõnes osas. Seda, et töö on pingeline ja kiire harva, arvasid nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid (joonis 5).

Uuringud viidi läbi 2022. aasta novembris Soomes, Eestis, Ungaris ja Hollandis. Küsitlused saadeti igas riigis kümnele organisatsioonile ning neile vastas kokku 267 puhastusteenindajat ja 147 puhastustööde juhti.

Pikemalt saad lugeda raportist.

10 nippi köögi puhastamiseks

Köök on kodu osa, kus pererahvas veedab tavaliselt palju aega. Söögivalmistamisega kaasneb ka paratamatult palju mustust- eeskätt rasvane mustus, kuid tekib ka tolm, maha kukkunud puru, söögijäätmed ning lisaks veel kraanikausis sete ja märg mustus. Seega köögis on palju erinevat liiki mustust, mis meid kimbutab. Samas on köögi puhtus oluline, kuna tegemist on toiduainetega kokku puutuvate pindadega.

Köögi puhtana hoidmise teeb lihtsaks järgmiste põhimõtete kasutamine:

1. Eemalda mustus kohe peale selle tekkimist, värsket mustust on kergem eemaldada.
2. Rasvase mustuse eemaldamine on lihtsam kui kasutad kuumemat vett, rasv muutub vedelaks.
3. Nõusid pese kindlasti nõudepesuharjaga, nõudepesusvamm on alati saastunud. Nõudepesuharja on hoida kergem puhta ja hügieenilisena. Harjased teevad head mehaanilist tööd ja seda ka kitsastes kohtades. Soovitav on kasutada professionaalseid hügieeniharjasid, mis taluvad kõrgeid temperatuure, ilma et harjased koolduks.
4. Köögitasapinna saab hõlpsasti puhtaks, kui kannad tasapinnale kätega sooja vett, hõõrud selle laiali ning kogud kokku tasapinnakuivatajaga või muul mehhaanilisel viisil. Vajadusel võid lisada natuke nõudepesuainet, kuid siis tuleb pärast pinnad loputada.
5. Kui oled puhastamise lõpetanud, kuivata kõik tasapinnad mikrokiust lapiga.
6. Kui praeahi on määrdunud või pindadel on kinni põlenud rasv, siis hea abimees on seebivill.
7. Kappide peale tekib tolm ja köögis kinnitub see rasva abil tugevamini pindadele. Pane kapi peale vanad ajalehed ning vaheta neid teatud aja järel. Nii saad ajalehepaberiga rasvase tolmu kokku rullida ja ei olegi vaja puhastada.
8. Enneta kraanikausi ummistusi. Selleks kalla aeg-ajalt kraanikausi torustikku natuke soodat ja peale kuuma vett.
9. Enneta veekeetja sisepinnale sette tekkimist. Selleks pese kann seest nõudepesuharjaga puhtaks iga kasutuskorra järel.
10. Kinnitunud mustus eemaldub lihtsamini, kui panna see eelnevalt likku. Näiteks pliidil on toidu üle keemisest kinni põlenud mustus. Selle eemaldamiseks tee kätepaber sooja veega märjaks ning aseta mustusele, lase mõjuda umbes 10 minutit.

Kui palju aega kulub keskeltläbi kodu koristamisele?

Aeg on korvamatu ressurss. Igapäeva elus kuuleme ikka ja jälle inimesi kurtmas, et ei ole aega ja elutempo on liiga kiire. Ööpäevas on 24 tundi. See, milline väärtus sellel ajal on ja kui nauditavalt seda veedame, sõltub iga inimese enda otsusest.

Puhas kodu, töö- või õpikeskkond on olulise tähtsusega, sest see mõjutab meie tervist, töövõimet ja heaolu. Sellest tulenevalt oleme uurinud, kui palju kulub aega ühe keskmise kodu koristamiseks nädalas. Erinevatele andmetele tuginedes oleme saanud vastuseks 4 tundi nädalas.

Meie koristusalastel koolitustel teadlikkust arendamas käinud inimesed on andnud tagasisidet, mis on muutunud nende jaoks, kui koolitustel omandatu on kasutusele võetud. Kõige suurem on muutus ajaline võit, kuna tagasiside järgi saab teadliku lähenemisega kodu puhtaks 4 tunni asemel 2,5 tunniga. Seega aastas säästetakse 78 tundi. Kui see taandada töötamisele, siis justkui 10 päeva aastas on saadud lisapuhkust. Lisaks säästetud tundidele on koristuse protsess oluliselt nauditavam ja lihtsam. Ainete ja tarvikute valik on teadlik ning mustust osatakse märgata ja eemaldada oluliselt efektiivsemalt.

Eestis on Statistikaameti andmetel 632 400 leibkonda 2022 aasta seisuga. Kui iga kodu koristamiselt säästetaks nädalas 1,5 tundi, siis säästetakse ühiselt 5 639 aasta jagu aega. Kui soovid saada oma leibkonnas 78 väärtuslikku tundi aastas juurde mõnusate asjade tegemiseks, siis meie saame Sind aidata.