Koristamine on teadus: rahvusvahelised eksperdid jagasid teadmisi Tallinnas

Eksperdid ISSA-st rõhutasid, et koristamine ei ole tegevus või arvamus, vaid kvaliteedijuhtimise osa ning teadus, mis vajab ühist arusaama kogu Euroopas.

8.–9. aprillil 2025 viibisid Tallinnas eksperdid ISSAst ning eesmärgiks oli jagada puhastusvaldkonna arendamise kogemusi ning teha koostööd selle nimel, et puhastusvaldkonna kutseeksamid EQF raamistikus oleksid rakendatavad laiemalt Euroopas. See võimalus avanes tänu Erasmus+ õpirändeprojektile nr 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654, mis toetas ekspertide kutsumist Eestisse ning andis võimaluse jagada teadmisi ja kogemusi rahvusvahelises keskkonnas.

Kahe päeva raames toimus Tallinnas kutseeksami teoreetilise ja praktilise osa paikvaatlus, kutseeksami ettevalmistuse koolitusel osalemine, konsortsiumi kohtumine SOL Baltics võõrustamisel ning CIMS kvaliteedistandardi protsesside selgitamine.

Peamiseks eesmärgiks oli rahvusvahelise kogemuse vahetamine koristusvaldkonnas ning ülevaate saamine, kuidas Eestis toimub EQF kutseeksamite korraldus ning kuidas oleks võimalik sellist süsteemi rakendada laiemalt Euroopas. Samuti vaadeldi võimalusi, kuidas arendada puhastustööde kvaliteeti ühtse standardi kaudu Euroopas.

Kohtumisel jagasid ISSA eksperdid põhjalikke teadmisi CIMS standardi (Cleaning Industry Management Standard) kohta, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise raamistik puhastusteenuste valdkonnas. CIMS on esimene konsensuspõhine juhtimisstandard, mis määratleb eduka ja kvaliteetse koristusorganisatsiooni peamised omadused. ​

CIMS standard keskendub viiele põhivaldkonnale:

1. Kvaliteedisüsteemid: tagab dokumenteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu, mis soodustab pidevat parendamist ja järjepidevat teenuse osutamist.​

2. Teenuse osutamine: standardiseeritud puhastusprotseduurid ja protokollid, mis tagavad põhjaliku ja tõhusa puhastusprotsessi.​

3. Inimressursid: hästi koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõu tähtsustamine, tagades, et puhastustöid teostavad pädevad ja usaldusväärsed spetsialistid.​

4. Tervis, ohutus ja keskkonnahoid: keskkonnasõbralike toodete ja tavade kasutamine, minimeerides kahjulike kemikaalide kasutamist ja parandades siseõhu kvaliteeti.​

5. Juhtkonna pühendumus: pühendumine kvaliteedile, tõhususele ja üldisele kliendirahulolule.

CIMS standardi rakendamine aitab puhastusorganisatsioonidel parandada oma tegevuse tõhusust, suurendada kliendirahulolu ja saavutada konkurentsieelist turul. Standardiseeritud protsesside ja kvaliteedikontrolli meetmete abil tagatakse järjepidev ja kõrgetasemeline puhastusteenus, mis vastab klientide ootustele.

Koristamine algab disainist

Kahe päeva jooksul toodi esile ka hoonete disaini ja sisekujunduse rolli koristusteenuse osutamisel. Koristamise planeerimine peaks algama juba hoone projekteerimise faasis ning sisaldama koostööd kinnisvarahoolduse spetsialistidega. See võimaldab luua kestlikke lahendusi, mis säästavad aja- ja tööressursse.

Õpetliku näitena toodi Fiera Milano, mis on üks Euroopa suurimaid messikeskusi, klaaskatus. Kompleks hõlmab mitmeid paviljone ja hooneid, millest paljudel on ulatuslikud klaaspinnad, sealhulgas suured klaaskatused ja fassaadid. Need klaaspinnad annavad hoonetele kaasaegse ja avara ilme, kuid nende hooldamine ja puhastamine on keeruline ning nõuab spetsiaalseid meetodeid ja seadmeid. Enne 2015 aasta maailmanäitust (EXPO) võeti ette klaaspindade puhastamine – see võttis 130 inimesel aega terve kuu. Tegemist oli niivõrd kuluka ettevõtmisega, et klaaspindade nii mastaapset puhastamist pole sellest ajast saati ette võetud.

Vajaduspõhine koristus Islandil – kogemus, mis viib koristust uuele tasemele

Oktoober 2024 oli meie meeskonna jaoks eriline – saime kahe nädala jooksul töötada koos Islandi suure koristusettevõtte Solar ehf spetsialistidega, et arendada ja tõhustada nende koristusprotsesse.

Meie eesmärk oli leida praktilisi lahendusi, mis aitaksid koristust tõhusamaks ja vajaduspõhisemaks muuta ning tõsta teenuse kvaliteeti. See võimalus avanes tänu Erasmus+ õpirändeprojektile nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792, mis toetas meie õpirännet ning andis võimaluse jagada oma teadmisi ja kogemusi rahvusvahelises keskkonnas.

Koristus Islandil – praegune olukord ja väljakutsed

Islandil elab umbes 376 000 inimest, kellest arvestatav osa töötab teenindussektoris, sealhulgas puhastusvaldkonnas. Suur osa puhastustöötajatest on pärit Poolast, mis muudab meeskonnatöö rahvusvaheliseks ja mitmekesiseks. Islandil hinnatakse puhastustööde kvaliteeti INSTA800 standardi järgi – see on kvaliteedihindamise süsteem, mis võimaldab objektiivselt mõõta ja kontrollida puhastamise tulemust.

Kuidas me koristust parendasime?

1. Koristusmeetodite ja -tarvikute analüüs

Kõigepealt tegime põhjaliku ülevaate sellest, milliseid meetodeid ja tarvikuid kasutatakse:

• Kui sageli koristatakse ja milliste põhimõtete järgi?
• Mis põhjusel on praegused koristusained ja -tarvikud valitud?
• Millised on hetkel suurimad väljakutsed koristamisel?

Analüüsi põhjal tegime soovitused, mis aitaksid tööd lihtsustada. Meie eesmärk ei olnud muuta lihtsalt muutmise pärast. Soovisime leida lahendused, mis lahendavad probleeme ja muudavad koristamise efektiivsemaks.

2. Puhastustekstiilide niisutamise optimeerimine

Suurt rõhku pöörasime koristustekstiilide niisutamisele. Tegime katseid puhastuslappide niisutamisega, et leida täpne kogus vedelikku ühe lapi niisutamiseks ning kirjeldasime niisutamise protsessi. Katsetamise tulemusel leidsime, et konkreetselt Solar efh lappide puhul töötas kõige paremini 20ml niiskust ühe lapi kohta. Katsetuste tulemused jäädvustasime ka õppefilmidesse, et tagada ettevõttes ühtne arusaam.

3. Puhastusainete kasutamise optimeerimine

Tuvastasime, et koristusettevõte kasutas erinevaid koristusaineid ning mitmed neist olid pritspudelites. Andmeid analüüsides selgus, et aastas kulus näiteks 974 pudelit puhastusaineid. Tegime katse, kus selgitasime välja, et  ühe pritspudeli tühjendamiseks tuli pihustada 800 korda – selline tegevus on puhastusteenindaja kehale koormav ning ebaergonoomiline.

Leidsime, et tegelikult piisab igapäevaseks puhastuseks ühest universaalsest puhastusainest, talvisel ajal lisandub vaid üks puhastusaine soolade eemaldamiseks. Suureks väljakutseks oli doseerimine – kuidas leida doseerimiseks kõige kergem ning lihtsam lahendus? Katsetasime koos mitmeid lahendusi nii mõõtelusikate, -topside kui ka pipettide abil. Lahenduseks kujunes hoopis tabletipõhine süsteem, kus puhastusaine lahus valmistatakse koristusruumis vee ja tableti abil – see tagab täpse doseerimise ja väiksema keemilise koormuse.

4. Tõhusam põrandapuhastus

Arendustöö käigus tegime katse, kus puhastasime sama ala seni kasutusel olevate moppidega ning võrdluseks põrandakuivataja-pühkija ja lappidega. Katsetamise tulemusena selgus, et  sama ala puhastamiseks praegusel viisil kulus 1,5 kg moppe võrdluseks uuel viisil 150 g lappe. See tähendab, et uue tarviku kasutusele võtmisel võib vähendada koristustekstiilide pesemiseks minevat ressurssi 10 korda!

Tulemused ja mõju

• Solar´i võtmeisikud omandasid uued teadmised ja oskused, mis aitavad neil igapäevatööd paremini korraldada.
• Õppevideod loovad võimaluse, et kõik töötajad saavad koristusprotsessidest ühtemoodi aru.
• Puhastusaine kulu väheneb, mis tähendab väiksemat keskkonnamõju ja säästlikumat koristamist.
• Töötajate töökoormus väheneb, sest füüsiliselt rasked tegevused asendati ergonoomilisemate lahendustega.

Islandil koolitamine arendas meid väga ka ettevõttena – saime jagada oma aastakümnete pikkust kogemust ja panna oma oskused proovile rahvusvahelisel tasandil. See oli väärtuslik kogemus, mis tõestas, et meie teadmised ja lähenemine koristusele on maailmatasemel ning koristamine võib olla lihtne ja efektiivne, kui seda teha teadlikult ja eesmärgipäraselt!

Solar´i tagasiside meie tööle oli ülivõrdes – nende hinnangul ei ole maailmas paremaid koolitajaid ja puhastusteenuse praktikuid kui Puhastuseksperdi meeskond! See on meile suur tunnustus ja annab motivatsiooni jätkata oma missiooni – luua üheskoos teadlikult puhtamat maailma!

Kuidas sündis koristusergonoomia projekt?

Puhastamine võib olla tervist edendav, kuid see võib olla ka tervisele kahjulik. Kõik sõltub sellest, KUIDAS  puhastatakse, mis omakorda sõltub teadmistest ja oskustest.

2020. aastal andsime välja Koristamise käsiraamatu. Otsisime uusimaid vaatenurki koristamise ergonoomia kohta, töötades läbi erinevaid materjale ja andmeid. Mõistsime, et tegemist on tõsise probleemiga, mis mõjutab paljude inimeste elu ja tervist. Tervisemõjud on sageli tunda aastaid hiljem ja neid on raske seostada konkreetsete puhastustegevustega. Näiteks Soomes puudusid puhastusteenindajad haiguse tõttu töölt 2023. aastal keskmiselt 19 päeva, võrreldes kõigi ametialade keskmise 11 päevaga. See on 73% rohkem, kui keskmiselt. Lihas-luukonna vaevused on tavaline põhjus haiguspäevade puhul. Lisaks võtavad puhastusteenindajad tavalisest sagedamini  töövõimetuspensioni vaimse tervise probleemide tõttu. Euroopa Liidus töötab puhastusteenindajana üle 4 miljoni inimese. Kui olukord on sarnane Soomele ka teistes riikides, siis on võetakse puhastusteenindajate poolt ELis hinnanguliselt 76 miljonit haigusepäeva aastas . ESG põhimõtete kohaselt on S(ocial)-tegur seotud inimeste heaoluga ja siinkohal on oluline tähelepanu ergonoomial.

Aastal 2021 sündis meil mõte tuua kokku eri riikide puhastusteeninduse eksperdid ning alustada tänu Erasmus+ toetusele selle teema uurimist ja kõigile kättesaadavate materjalide loomist.

Projekti jooksul:

• Viisime läbi rahvusvahelise uuringu, millele vastas 267 puhastusteenindajat ja 147 puhastusteeninduse juhti.
• Viisime Soomes läbi Smartwear’i testid, et saada täpsemalt teada, milliseid kehaosi puhastustegevused ja kuidas mõjutavad.
• Analüüsisime maailmas saadaolevaid puhastuse ergonoomia materjale.
• Katsetasime väljatöötatud koolitusmaterjale puhastusteenindajate koolitamisel.

Peamised järeldused:

• 93% küsitlusele vastanud puhastusteenindajadest tundsid töö ajal valu mõnes kehaosas.
• Ergonoomia kontekstis peame lisaks füüsilisele koormusele vaatama ka vaimset mõju. 72% juhtidest ja 46% puhastusteenindajatest kogesid tööl vaimset koormust, 43% juhtidest ja 69% puhastusteenindajatest kogesid füüsilist koormust.
• Koormuse suurus on individuaalne ja sõltub muu hulgas vanusest ja üldfüüsilisest vormist.
• Smartweari katsete kohaselt võib niiske ja märja moppimise koormus olla rohkem kui kaks korda suurem kui põrandapesumasinaga puhastamise koormus

Projekti tulemusel valmisid:

• 20 õppevideot ja pildijuhend puhastusvaldkonna tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks
• koolitusmaterjalid koristamise ergonoomia õpetamiseks

Autor: Helge Alt, Tarja Valkosalo
Artikkel on avaldatud ajakirjas European Cleaning Journal 13. jaanuaril 2025

Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad.

Koristamine on valdkond, millega puutuvad kokku kõik inimesed. Kõiki ruume koristab keegi -kodus, töökohal, koolis, avalikes kohtades. Selleks kulub aeg, kasutatakse koristusaineid ja ka  -masinaid.  Koristamine võib olla tervist ja  tegutsemisvõimet soodustav, kuid võib olla ka tervisele kahjulik. Mõju sõltub sellest, kuidas koristatakse ehk teadlikkusest.

Maria Liis Alt viis 2023/2024 gümnaasiumi uurimustööna läbi uuringu 14-19-aastaste Eesti noorte kodukoristuse harjumuste kohta, selgitamaks, mida saaks teha, et koristamine oleks kerge ja mõjuks tervist edendavalt. Küsitlusele vastas 476 noort ja töötati läbi erinevate riikide uurimusi kodu koristamise kohta. Viidi läbi ka praktiline katse, kus kolm peret koristasid kuu aega kodu vastavalt saadud soovitustele.

Mitmed autorid (Gordon, Sherry; Kärcher uuringus toodud psühholoog Dr. Bösenkopf kommentaar) on välja toonud koristamise mõju tervisele, mille võib kokku võtta järgmiselt:

• koristamine mõjub lõõgastavalt, maandab stressi, puhtas keskkonnas on inimestel parem keskendumisvõime
• puhtas keskkonnas haigestuvad inimesed vähem
• koristamine kui füüsiline tegevus mõjutab positiivselt füüsilist tervist.

Saksamaal 2022. aastal läbi viidud uuring näitas, et 78% inimesi tundis pärast koristamist ennast lõõgastunult. Lisaks toovad mitmed allikad välja, et segadus suurendab stressi, muudab inimesed aeglaseks ja tekitab kurnatust nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Eestis läbi viidud uuringu kokkuvõte

476 noore vastuste põhjal saab välja tuua järgmist:

• Kodukoristuseks ei ole kindlat koristuspäeva, koristatakse jooksvalt, pigem iga päev midagi.
• Pea kõik noored on kaasatud kodu koristusse (98%), meeste ja naiste osas erinevusi ei täheldatud.
• Puutepindasid, mis ei näi mustad, ei osata pidada määrdunuks ja ei puhastata.
• 79% kodudest on liialt palju koristusaineid.
• Üle 70% kasutab koristamisel mikrokiust lappi.
• 79% kodudest kasutab kuiva lahtise mustuse eemaldamiseks harja või tolmuimejat. Kõvakattega põrandate sellisel puhastamisel tõuseb arvestatav kogus tolmu õhku ning see on aeganõudev viis puhastamiseks.
• 57% kodudest on olemas põrandapesuämber ja pestakse põrandaid. See viitab liialt märgadele meetoditele, mis tekitavad pindadele kihi ehk mustuse.
• 96% vastanutest on kodus nõudepesušvammid, harjaga pesevad nõusid vähesed. See on ebahügieeniline ja keskkonda koormav viis nõusid pesta.
• 80% saavad koristuse kohta teadmisi vanematelt. Peredel on võimalus koos õppida

Eestis läbi viidud uuringu tulemused sarnanesid mitmes osas näiteks Kärcher poolt 2019. aastal läbi viidud rahvusvahelise uuringu tulemustega, milles osales 11 000 inimest.

Järeldused ja soovitused

Uurimustöö peamine eesmärk oli anda lihtsad soovitused, mis aitavad muuta kodu koristamist lihtsaks, kiireks ning tervist edendavaks. Analüüsides uuringu tulemusi, läbi töötades erinevaid uuringuid ning Puhastusekspert kogemusi on soovitav teha muudatusi alljärgnevas:

1. Koristamine võiks olla paremini planeeritud ja kindlamalt jagatud erinevate inimeste vahel. Näiteks igal päeval mingid väikesed tööd: puutepindade puhastamine esmaspäeval, tolmu pühkimine teisipäeval jne.
2. Kodudes kasutatakse liialt palju aineid. Ainet on tegelikult vaja nõudepesuks, WC poti puhastamiseks ja setete eemaldamiseks (kui need tekivad). Enamik mustuse saab eemaldada veega niisutatud mikrokiust lapiga.
3. Massiliselt on kasutusel pritspudeleid, mille kasutamine koristuses on tervisele mitmes mõttes kahjulik. Pritspudelite kasutamise asemel tuleks kasutada niisutuspudelit koristusainete kandmisel näiteks WC-potti.
4. Mikrokiust lapi teadlik kasutus on määravata tähtsusega – voltimine ja lapi sobiv niisutus. Nii  saab eemaldada suurema osa mustusest. Võtmetähtsusega on õige niisutus, kui lapid on liiga märjad, siis need ajavad mustust laiali. Soovitav on lapid niisutada enne koristama asumist.
5. Puutepindade märkamine ja nende puhastamine loob tervislikuma keskkonna, kasutades selleks veega niisutatud mikrokiust lappi.
6. Põrandalt tolmu ja kuiva lahtise mustuse eemaldamisel kasutatakse palju tolmuimejat ja pühitakse ka harjaga, aga see ajab tolmu õhku. Tõhusam on kasutada põrandakuivataja-pühkijat, ka  ühekordsete lappide kasutus on asjakohasem.
7. Liigselt pestakse põrandaid, selle asemel võiks neid puhastada mikrokiust lapiga, mis on tehtud niiskeks või väheniiskeks, olenevalt eemaldatavast mustusest.
8. Nõudepesušvammide kasutamine on ebahügieeniline, need tuleks asendada nõudepesuharjaga, soovitavalt toiduainetööstusele mõeldud harjaga. Nõudepesuharju saab kasutada efektiivselt ka muude pindade puhastamiseks, näiteks kraanikauss, trapp või tossude pesemine. Erinevateks töödeks on oluline kasutada erinevaid harju.

Eeltoodud soovitused said antud ka noortele, et koristada kuu aja vältel kodu uuel viisil. Katse tulemused saab kokku võtta järgmiselt:

• Koristusaeg vähenes oluliselt. Enne katset kulus kodu koristamisele 5 – 8 tundi nädalas, peale katset oli see umbes 1 tund nädalas. Arvestada tuleb, et katses osales vaid 3 peret ning nende kogemuse põhjal ei saa teha üldistusi. Kui tugineda Puhastusekspert kogemustele, siis keskmisel perel kulub koristamisele nädalas 4 tundi. Kui koristatakse teadlikult, siis keskmine koristusaeg väheneb 2,5 tunnile nädalas ja tulemus on parem.
• Enne katset oli kodudes 6 või enam koristusainet, mis olid pritspudelis. Peale katset oli 1-3 ainet ning loobuti pritspudelitest, toodi välja sellest saadud kasu.
• Enne katset kasutati iganädalaselt tolmuimejat 1-3 korda nädalas. Katse tulemusel tolmuimeja kasutus vähenes oluliselt ning põrandakuivataja-pühkijaga kõvakattega põrandate puhastamine andis parema tulemuse ning aega kulus vähem.
• Suurimat muutust nähti mikrokiudlapi kasutamisviisi muutuses – lapp niisutati vastavalt saadud niisutusjuhisetele enne koristamist valmis ning seda volditi.
• Tõdeti, et koristamist muuta on tegelikult lihtne ja sellel on suur mõju.

Võttes kokku uuringu ja läbi töötatud materjalid võib tõdeda, et oluline on juba noores eas koristada teadlikult. Reklaamides näidatu suunab sageli inimesi valele teele. Kui noor muudab oma kodukoristusharjumusi, siis on võimalik elu jooksul vähendada koristamisele kuluvat aega 5000 tundi, eeldusel et keskmine eluiga on vähemalt 80 aastat. Samal ajal on teadlik koristus tervist edendav. Harjumuspärane tegevus on suure tõenäosusega aeganõudev, madala efektiivsusega ja tervist kahjustav. Teadlik tegevus saavutab puhtuse kiiresti, lihtsalt, on tervisele kasulik ning mõjub teraapiliselt.

Lisamaterjale:

• Koristamise käsiraamat, e-raamat: https://puhastusekspert.ee/toode/e-raamat-koristamise-kasiraamat-eesti-keeles/
• Koristusergonoomika õppefilmid: https://ergoclean.eu/
• Koristussoovitused: https://pandemicclean.eu/

Saada sõber koolitusele ja saa soovituse eest 50 € väärtuses Partneri kinkekaart

Partneri kinkekaardi väärtuses 50 € saab järgmistele Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuvatele koolitustele sõbra/tuttava soovituse ja koolitusele registreerimise eest:

Tallinn

• Ümberõpe puhastustööde juhiks
• Puhastusteenindaja tase 3 või 4 kutseeksamiks ettevalmistus
• Puhastusteenindaja-juhendaja tase 4 kutseeksamiks ettevalmistus

Tartu

• Ümberõpe puhastustööde juhiks
• Puhastusteenindaja tase 3 või 4 kutseeksamiks ettevalmistus
• Puhastusteenindaja-juhendaja tase 4 kutseeksamiks ettevalmistus

Pärnu

• Ümberõpe puhastustööde juhiks
• Puhastusteenindaja tase 3 või 4 kutseeksamiks ettevalmistus
• Puhastusteenindaja-juhendaja tase 4 kutseeksamiks ettevalmistus

Kinkekaardi saamise tingimused:

• Saada kiri info@puhastusekspert.ee meilile:
  • Nimi, kellele soovitasid meie koolitust ja soovitatud koolituse nimetus
  • Aadress, kuhu saadame kinkekaardi posti teel
• Kinkekaardi edastame siis kui sõber/tuttav on osalenud eelnevalt väljatoodud koolitusel vähemalt 1 kuu.