fbpx

Projekti tulemused – uuringud

1. Puhastustööde koormuse mõju lihastele, kasutades nutikaid SmartWear rõivaid.

  • Mõõtmised viidi läbi projektis ErgoClean Cleaning ergonomics – to prevent occupational diseases and accidents
  • Mõõtmisel kasutati Smartwear rõivaid ja tehnoloogiat Soome firmalt Myontec. Särgis ja lühikestes pükstes olevaid liikumisandureid kasutati käte, õlapiirkonna ja reielihaste koormuse, lihastöö ajal tehtavate mikropauside arvu ja õlavarte kõrgendatud asendi mõõtmiseks. Tuleb märkida, et riietusega ei mõõdetud kõiki lihasgruppe, nt seljakoormuse mõõtmiseks Smartwear rõivaid ei kasutatud.
  • Koos kordustega tehti 111 testi. Mõnes katses tehti tööd teadlikult valesti, et näidata, kuidas halb ergonoomika tulemustes kajastub. Testid on osa ErgoClean projektist, kuhu on kaasatud Eesti, Soome, Ungari ja Hollandi esindajad. Puhastusmeetodid ja -tavad on riigiti erinevad. Sel põhjusel valiti testimiseks ka meetodid, mida kõigis projekti riikides tavaliselt ei kasutatud.
  • Tulemustega saad tutvuda SIIN:

Testid viidi Soomes  läbi 2022. aasta oktoobris ja novembris koostöös Keuda Puhastusteenuste töötajatega. Uuringutesse  kaasati kaks koristajat. Iga töötaja tegi testitud meetodite kaks kordust.

2. Puhastusteenindaja tööohutus

Kogusime kokku ning tegime kokkuvõtte saadaolevatest ergonoomiaalastest koolitusmaterjalidest. Materjalid on kogutud järgnevatest riikidest: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Iirimaa, Ungari, Belgia, Šveits, Holland. Otsingute pealkirjad olid Ergonoomia, Ergonoomika, puhastusmeetodid, Ergonoomika erinevates ruumides, Ergonoomika ja tööohutus. Kahjuks pidime uuringute käigus tõdema, et väga vähesed riigid on selles valdkonnas koostanud kasutusjuheneid puhastusteenindajatele.
Kogutud juhendid on nähtavad SIIN

3. Koristustööde koormuse tervikuna käsitlemine 

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Puhastusteenindaja töötab päeva jooksul erinevates ruumides. Tema töökoht vahetub mitu korda päevas ning seetõttu puudub puhastusteenindajal kontroll töökeskkonna ergonoomia üle. Koristustööde ergonoomiat mõjutab aga töökeskkond oluliselt. Selle hulka kuuluvad ruumide seisukord ja pinnakattematerjalid, sisustus, ruumide puhtus ja korrasolek, ventilatsioon ja jäätmekäitlus.

Projekti raames tehti küsitlusi kuu aega nii puhastusteenindajate kui puhastustööde juhtide seas järgmistel teemadel:

  • Erinevad tegurid, mis takistavad puhastamist ja vähendavad ergonoomiat
  • Luu- ja lihaskonna vaevused puhastustöödel
  • Puhastusteenindajate ja puhastustööde juhtide kogemused oma töö füüsilisest ja vaimsest pingest
  • Puhastusteenindajate kogemus ergonoomikaalase koolituse piisavuse kohta töökohal
  • Puhastusteenindajate ja puhastustööde juhtide kogemused hõivatusest ja töötempo mõjutamisest

Raportiga saad tutvuda SIIN.

Artiklid

Vaata kõiki

Haigla koristuse head praktikad Skandinaavias

4-9. septembril 2023 toimus haigla koristuse koolitus Rootsi koolitaja Karin Perling juhtimisel, lisaks oli koolitusele kutsutud Erasmus+ konsortsiumi õpirände toel Soome spetsialist Tarja Valkosalo. Tarja täiendas Soome kogemustega Rootsi lektorit.

Loe edasi

Texases läbiviidud uuringus leiti, et isegi pärast rutiinset desinfitseerimist võib haigla pindadel leiduda kahjulikke mikroobe

Uuring viidi läbi vahemikus juuni-juuli 2022 ning selle raames kogusid teadlased 400-lt pinnalt proove Kesk-Texase veteranide tervishoiu asutustes (Central Texas Veterans Healthcare System).

Loe edasi

Puhastuseksperdil täitus veerandsada!

Tervitame ja täname kõiki endiseid ja praeguseid kolleege, kliente ja koostööpartnereid. Üheskoos on olnud tore ja õpetlik maailma puhtamaks muuta!

Loe edasi

Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Loe edasi