Kodukeemia – 3 levinud ohtu kasutamisel
Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat kodukeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt. erinevate kodukeemiate kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erilaadseid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.
Meie kogemus on näidanud, et kodude puhastamise üks suurimaid vigu ongi ainete kokku ostmine ja nende valesti kasutamine. Näiteks 2020 aasta kevadel karantiini ajal kasvas hüppeliselt kodukeemiaga seotud õnnetuste arv. (Terviseameti andmed)
3 enamlevinud kodukeemia ohtu:
- Kloor ja hape (näiteks kloor + äädikas). Tüüpiline viga on vannitoa ained poe letil – nende kasutamisel tekivad tervistkahjustavad aurud.
- Lisades erinevaid torupuhastusaineid üksteise järel torudesse- tekivad ohtlikud reaktsiooni aurud. Näiteks on teada juhtum, kuidas tekkinud kahjulikud aurud rikkusid ära kogu ruumi läikivad pinnad.
- Söögisooda ja äädikas- tekib „kihisev reaktsioon“, mille käigus tekib süsihappegaas, mis võib omakorda tekitada ärritust ja lämbumist (oleneb sisse hingatavast hulgast). Äädikat ja soodat eraldi kasutada kodus erinevatel koristustegevustel on õigustatud. Sooda on väga hea rasva lahustaja, äädikas (sidrunhape) sette eemaldaja.
Loe ka lühikokkuvõtet koristuskeemiast teadlase pilgu läbi.
NB! Ühtegi ainet ei tasu koos kasutada, keemia on „imedemaa“. Näiteks söögisoola keemiline ühend on NaCl, mida tarvitame ka söömiseks. Na eraldi keemilise elemendina on pehme, keemiliselt väga aktiivne metall, Cl aga mürgine gaas. Erinevaid aineid kokku segades ei tea kunagi, mis võib-olla rektsioonitoode.
Rääkisime kodu koristamisest ka Terevisioonis.
