fbpx

Kodukeemia – 3 levinud ohtu kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat kodukeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt. erinevate kodukeemiate kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erilaadseid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Meie kogemus on näidanud, et kodude puhastamise üks suurimaid vigu ongi ainete kokku ostmine ja nende valesti kasutamine. Näiteks 2020 aasta kevadel karantiini ajal kasvas hüppeliselt kodukeemiaga seotud õnnetuste arv. (Terviseameti andmed)

3 enamlevinud kodukeemia ohtu:

  1. Kloor ja hape (näiteks kloor + äädikas). Tüüpiline viga on vannitoa ained poe letil – nende kasutamisel tekivad tervistkahjustavad aurud.
  2. Lisades erinevaid torupuhastusaineid üksteise järel torudesse- tekivad ohtlikud reaktsiooni aurud. Näiteks on teada juhtum, kuidas tekkinud kahjulikud aurud rikkusid ära kogu ruumi läikivad pinnad.
  3. Söögisooda ja äädikas- tekib „kihisev reaktsioon“, mille käigus tekib süsihappegaas, mis võib omakorda tekitada ärritust ja lämbumist (oleneb sisse hingatavast hulgast). Äädikat ja soodat eraldi kasutada kodus erinevatel koristustegevustel on õigustatud. Sooda on väga hea rasva lahustaja, äädikas (sidrunhape) sette eemaldaja.

Loe ka lühikokkuvõtet koristuskeemiast teadlase pilgu läbi.

NB! Ühtegi ainet ei tasu koos kasutada, keemia on „imedemaa“. Näiteks söögisoola keemiline ühend on NaCl, mida tarvitame ka söömiseks. Na eraldi keemilise elemendina on pehme, keemiliselt väga aktiivne metall, Cl aga mürgine gaas. Erinevaid aineid kokku segades ei tea kunagi, mis võib-olla rektsioonitoode.

Rääkisime kodu koristamisest ka Terevisioonis.

Artiklid

Vaata kõiki

Objekti koristustulemuse eeldus puhtusele vs tegelikkus

Kuidas teame, kas oleme koristusega rahul? Selleks vajame tagasisidet ja ühtset arusaama sellest, mis on puhas ja milline mustus peab olema eemaldatud, et saaks öelda, et töö on hästi tehtud. Sageli ringleb koristuses vaid negatiivne tagasiside – kui midagi ei ole nii nagu peab, siis info liigub ja hakatakse probleemiga tegelema. Kui kõik on hästi, siis see on justkui normaalne ja sellest ei ole vaja rääkida. Motiveeritud tööks vajab inimene kindlasti positiivset tagasisidet, seda ka koristuses.

Loe edasi

3 puhastusainet, mida on kodus vaja

Suurem osa mustusest koduses keskkonnas on eemaldatav ilma aineteta. Veega niisutatud mikrokiudlapid või -mopid on oskuslikul kasutamisel väga tõhusad abimehed erinevate mustuste eemaldamisel. Kuid samas päris ilma aineteta kodus siiski hakkama ei saa.

Loe edasi

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Loe edasi

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Loe edasi