fbpx

3 levinud ohtu kodukeemia kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat koristuskeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt ainete kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erinevaid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Meie kogemus on näidanud, et kodude puhastamise üks suurimaid vigu ongi ainete kokku ostmine ja nende valesti kasutamine. Näiteks 2020 aasta kevadel karantiini ajal kasvas hüppeliselt kodukeemiaga seotud õnnetuste arv. (Terviseameti andmed)

Enamlevinud 3 ohtu:

  1. Kloor ja hape (näiteks kloor + äädikas). Tüüpiline viga on vannitoa ained poe letil- nende kasutamisel tekivad tervistkahjustavad aurud.
  2. Lisades erinevaid torupuhastusaineid üksteise järel torudesse- tekivad ohtlikud reaktsiooni aurud. Näiteks on teada juhtum, kuidas tekkinud kahjulikud aurud rikkusid ära kogu ruumi läikivad pinnad.
  3. Söögisooda ja äädikas- tekib „kihisev reaktsioon“, mille käigus tekib süsihappegaas, mis võib omakorda tekitada ärritust ja lämbumist (oleneb sisse hingatavast hulgast). Äädikat ja soodat eraldi kasutada kodus erinevatel koristustegevustel on õigustatud. Sooda on väga hea rasva lahustaja, äädikas (sidrunhape) sette eemaldaja.

NB! Ühtegi ainet ei tasu koos kasutada, keemia on „imedemaa“. Näiteks söögisoola keemiline ühend on NaCl, mida tarvitame ka söömiseks. Na eraldi keemilise elemendina on pehme, keemiliselt väga aktiivne metall, Cl aga mürgine gaas. Erinevaid aineid kokku segades ei tea kunagi, mis võib-olla rektsioonitoode.

Rääkisime kodu koristamisest ka Terevisioonis.

Koolituskalender

Kõik koolitused

Artiklid

Vaata kõiki

3 levinud ohtu kodukeemia kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat koristuskeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt ainete kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erinevaid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Loe edasi

5 suurimat šokki 23 aasta jooksul koolitustelt osalejatelt

30. oktoobril 2021 täitub Puhastuseksperdil 23 tegevusaastat, mille jooksul on erinevatel koolitustel osalenud pea 20 000 inimest. Koolitustel osalejad on andnud tagasisidet tuhandeid kordi ja ometi on läbi aastate neis lugudes palju ühist.

Loe edasi

12 põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel)

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Loe edasi

Rohkem kui aasta koroonaviirusega SARS-CoV-2-ga

Eelmisel aastal 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Sellel ja ka järgnevatel päevadel oli Puhastuseksperdi telefon „punane“ – uuriti, kuidas desinfitseerida õhku, pindasid jne. Valdas paanika ja teadmatus. Kas ja mis on muutunud koroona ja koristamine teemal ühe aastaga?

Loe edasi