fbpx

Kodukeemia – 3 levinud ohtu kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat kodukeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt. erinevate kodukeemiate kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erilaadseid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Meie kogemus on näidanud, et kodude puhastamise üks suurimaid vigu ongi ainete kokku ostmine ja nende valesti kasutamine. Näiteks 2020 aasta kevadel karantiini ajal kasvas hüppeliselt kodukeemiaga seotud õnnetuste arv. (Terviseameti andmed)

3 enamlevinud kodukeemia ohtu:

  1. Kloor ja hape (näiteks kloor + äädikas). Tüüpiline viga on vannitoa ained poe letil – nende kasutamisel tekivad tervistkahjustavad aurud.
  2. Lisades erinevaid torupuhastusaineid üksteise järel torudesse- tekivad ohtlikud reaktsiooni aurud. Näiteks on teada juhtum, kuidas tekkinud kahjulikud aurud rikkusid ära kogu ruumi läikivad pinnad.
  3. Söögisooda ja äädikas- tekib „kihisev reaktsioon“, mille käigus tekib süsihappegaas, mis võib omakorda tekitada ärritust ja lämbumist (oleneb sisse hingatavast hulgast). Äädikat ja soodat eraldi kasutada kodus erinevatel koristustegevustel on õigustatud. Sooda on väga hea rasva lahustaja, äädikas (sidrunhape) sette eemaldaja.

Loe ka lühikokkuvõtet koristuskeemiast teadlase pilgu läbi.

NB! Ühtegi ainet ei tasu koos kasutada, keemia on „imedemaa“. Näiteks söögisoola keemiline ühend on NaCl, mida tarvitame ka söömiseks. Na eraldi keemilise elemendina on pehme, keemiliselt väga aktiivne metall, Cl aga mürgine gaas. Erinevaid aineid kokku segades ei tea kunagi, mis võib-olla rektsioonitoode.

Rääkisime kodu koristamisest ka Terevisioonis.

Artiklid

Vaata kõiki

Noorte kodu koristamise harjumused Eestis

Koristamine on valdkond, millega puutuvad kokku kõik inimesed. Kõiki ruume koristab keegi -kodus, töökohal, koolis, avalikes kohtades. Selleks kulub aeg, kasutatakse koristusaineid ja ka  -masinaid. Koristamisel ning saavutatud puhtusel on otsene mõju inimeste tervisele, seda nii neile, kes koristavad, kui ka neile, kes ruumides viibivad. Koristamine võib olla tervist ja  tegutsemisvõimet soodustav, kuid võib olla ka tervisele kahjulik. Mõju sõltub sellest, kuidas koristatakse ehk teadlikkusest.

Loe edasi

Saada sõber koolitusele ja saa soovituse eest 50 € väärtuses Partneri kinkekaart

Partneri kinkekaardi väärtuses 50 € saab järgmistele Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuvatele koolitustele sõbra/tuttava soovituse ja koolitusele registreerimise eest:

Loe edasi

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Amsterdamis

Ergonoomiliselt koristamine tundub esmapilgul väga lihtne, aga kuidas ergonoomiat õpetada? Oleme rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppematerjali puhastustööde juhtidele ergonoomia õpetamiseks. Õppematerjalide loomise raames kohtusime 14.05.24 – 16.05.2024 projektipartneritega Amsterdamis. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, kuidas on ergonoomia õppematerjalide esimese versiooni kasutamine erinevates riikides läinud ning teha vajalikud muutused õppematerjalis. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Loe edasi

Puhastamine vähema vee ja puhastusaineta?!

29.-30.jaanuaril 2024 võõrustasime Saksamaa koristusspetsialiste Stefan Lehmanni ja Michael Difiglia ettevõttest Floorzilla, kes tutvustasid meile teemantidega rikastatud moppide ja puhastusketaste tõhusust. Koolitusel oli klass inimesi täis ning katsetati põnevusega, kas ja millist efekti uudne lahendus pakub.

Loe edasi