fbpx

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Rahvusvahelise ErgoClean (Cleaning Ergonomics- to Prevent Occupational Diseases and Accidents) projekti raames viidi läbi erinevaid küsitlusi ja mõõtmisi, et aru saada, mismoodi mõjutab nende töö füüsilist ja vaimset tervist.

I küsitluse raames uuriti, mis on suurimad takistused puhatustööde teostamisel. Nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid nõustusid, et enim mõjutab töö efektiivsust põrandal olevad esemed, töölaudadel olevad esemed ja kui ruumis on palju mööblit (joonis 1).

Joonis 1

II küsitluse puhul uuriti, kui paljud kogevad luu- ja lihaskonna vaevusi ja selgus, et kõige rohkem valu tuntakse alaseljas, õlgades ja kaelas (joonis 2). Ka jalgadele avaldub päris suur koormus.

Joonis 2

III küsitluse puhul uuriti, kui paljud puhastusteenindajatest ja puhastustööde juhtidest hindavad töö mõju füüsilise ja vaimsele tervisele. Kui puhastusteenindajatest arvasid 69%, et nende töö on füüsiliselt raske, siis 72% puhastustööde juhtidest hindasid, et nende töö on vaimselt raske (joonis 3).

Joonis 3

IV küsitlus uuriti, kui palju mõjutavad koristustöö füüsilist pinget töövahendite ja meetodite valik. Puhastusteenindajad jäid enim rahule puhastustarvikute kasutamise koolitusega (joonis 4). 60% vastanutest leidis, et on saanud piisavalt juhiseid puhastustarvikute ergonoomilise kasutamise kohta. Pauside ja lühikeste pauside tähtsust ei ole uuringu järgi piisavalt selgitatud. Muret tekitav tulemus on ka see, et iga viies puhastusteenindaja ei olnud saanud ühegi küsitud teema kohta piisavalt juhiseid.

Joonis 4

Viimaks uuriti, millised on puhastusteenindajate ja puhastustööde juhtide kogemused hõivatusest ja töötempo mõjutamisest. Piisavalt saavad oma töötempot mõjutada puhastustööde juhid, puhastusteenindajad samas ainult mõnes osas. Seda, et töö on pingeline ja kiire harva, arvasid nii puhastusteenindajad kui puhastustööde juhid (joonis 5).

Joonis 5

Uuringud viidi läbi 2022. aasta novembris Soomes, Eestis, Ungaris ja Hollandis. Küsitlused saadeti igas riigis kümnele organisatsioonile ning neile vastas kokku 267 puhastusteenindajat ja 147 puhastustööde juhti.

Pikemalt saad lugeda raportist.

Artiklid

Vaata kõiki

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Loe edasi

Koristusvaldkonna ametihaigused ja töösse suhtumine

Puhastusteenindajad ja puhastustööde juhid tunnevad, et nende töö on väga tähendusrikas. Küll aga kogevad nad füüsilist ja psühholoogilist stressi, mida mõjutab ka töökeskkond.

Loe edasi

10 nippi köögi puhastamiseks

Köök on kodu osa, kus pererahvas veedab tavaliselt palju aega. Söögivalmistamisega kaasneb ka paratamatult palju mustust- eeskätt rasvane mustus, kuid tekib ka tolm, maha kukkunud puru, söögijäätmed ning lisaks veel kraanikausis sete ja märg mustus. Seega köögis on palju erinevat liiki mustust, mis meid kimbutab. Samas on köögi puhtus oluline, kuna tegemist on toiduainetega kokku puutuvate pindadega.

Loe edasi

Kui palju aega kulub keskeltläbi kodu koristamisele?

Aeg on korvamatu ressurss. Igapäeva elus kuuleme ikka ja jälle inimesi kurtmas, et ei ole aega ja elutempo on liiga kiire. Ööpäevas on 24 tundi. See, milline väärtus sellel ajal on ja kui nauditavalt seda veedame, sõltub iga inimese enda otsusest.

Loe edasi