Rohkem kui aasta koroonaviirusega SARS-CoV-2-ga

Eelmisel aastal 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Sellel ja ka järgnevatel päevadel oli Puhastuseksperdi telefon „punane“ – uuriti, kuidas desinfitseerida õhku, pindasid jne. Valdas paanika ja teadmatus. Kas ja mis on muutunud koroona ja koristamine teemal ühe aastaga?

Esimesed reaktsioonid, millega Puhastusekspert kokku puutus

Esimeste koroonajuhtumite aegu näidati meedias uudislugusid, kui ruumis oli viibinud koroonahaige inimene. Suleti asutus, kutsuti kohale skafandrites pritsijad ja desinfitseeriti kõike- isegi tänavaid, mänguväljakuid, bussijaamasid jne. Desinfitseerivad ained olid tõeline defitsiit. Õige pea hakkasid väga paljud ettevõtted, kes seni puhastusteemadega ei tegelenud, pakkuma desinfitseerivaid aineid.

Meieni jõudis juhtum, kus heauskne ostja tellis Interneti vahendusel tuntud koristusaine müüja desinfitseeriva aine. Kaubale järgi minnes sai sildita kanistri, milles oli puskarihaisuline tundmatu vedelik. Tõsi, ta ei ostnud seda ainet otse tootjafirmalt.

Meenub üks juhtum, kus ühes „mainekujunduse“ videos oli eesmärk näidata kui hästi hoolitsetakse avaliku koha puhtuse eest. Selleks näidati, kuidas musta kägardatud lapiga esmalt pühiti, siis tuldi skafandrites ja pritsidega inimesed ning pihustati kõik pinnad üle. Kui võtsime ühendust ja rääkisime musta lapiga juhusliku pühkimise probleemist ning sellisel kujul desinfitseerimise kahjulikkusest, siis video korrigeeriti sellega, et eemaldati üldse puhastamise faas ja näidati veelgi rohkem pritsimist.

Avalikus ruumis kohtas suuri reklaamplakateid, kus oli kaupluse teenindaja prits käes ostukärusid pritsimas, all silt „Tõeline kangelane!“.

Eriti murelikuks tegi kooliaasta alguses näidatud uudislugu televisioonis, kus koolidirektor uhkusega näitas, et klassides on olemas 20 pritspudelit ja iga päeva/tunni lõpus õpilased pritsivad lauad desinfitseeriva ainega üle.

Seda kõike oli valus vaadata, sest teaduslikult on tõestatud koristusainete pritspudeliga kasutamisel tervise kahjustumine- uuring tõi välja, et koristusainete pritspudelis kasutamise mõju tervisele on samaväärne 20 sigareti päevas suitsetamisega. Desinfitseeriva aine pritsimisel ja sissehingamisel on mõju veelgi hullem. Oleks ju olnud ennekuulmatu, kui õpetaja sunniks õpilasi koju mineku tingimusena päeva lõpus 20 suitsu tõmbama – sama mõjuga tegevus oli desinfitseeriva aine pritsimine ja hingamisteede ohustamine.

Või kahetsusväärne juhtum hoolekandeasutusest, kus hooldajad oma teadmatuses pritsisid teineteist üle desinfitseeriva ainega, lootuses hävitada koroonaviirust. Tulemuseks olid ühe töötaja pöördumatud tervisekahjustused.

Maailma tundus päästvat vaid desinfitseerimine. Teadmatus tekitab hirmu ja paneb inimesi kummaliselt käituma. Kuid sellisel kujul käitumine võib oodatud tulemusele vastupidiseid tagajärgi tekitada.

Mis on muutunud?

Aastaga oleme teadlikumaks saanud, viiruse kohta on tehtud sadu uuringuid, samas selged ja kindlad arusaamad kõige kohta siiski puuduvad ning ka viirus muteerub pidevalt. Teame, et puutepindade kaudu levimine on võimalik aga vähetõenäoline. Samas on endiselt puutepindade puhastamine oluline, just puhastamine, sest desinfitseerimine kõikjal ei ole õigustatud. Teame, et viirus levib eeskätt õhu kaudu. Koristusega seoses on väga oluline ruumide tuulutamine. Kui võimalik, tuleb avada aken koosolekute, õppetundide jms vahelisel ajal.

Kuna võitlus käib nähtamatu vaenlasega, siis teadlikkusel on oluline roll tarkadeks valikuteks. Ikka tahame tagasisidet oma tegevustele – nii ka koristuses on oluline analüüsida, kas rakendatud meetmed olid ikka piisavad. Viimase aasta jooksul oleme oma töös varasemast rohkem võtnud pindadelt proove veendumaks koristusviiside tõhususes. Kõike seda kokku võttes võib öelda, et teadlik tegutsemine on otsustav – kuidas kasutada lappi, valida sobiv niisutus, pühkida piisavalt tugevalt, koristada aseptiliselt. Kui eelnimetatu on juhuslik ja pinnad on mustad, siis desinfitseerivatest ainetest ei ole mingit kasu – mustus lihtsalt segab ja desinfitseeriv aine ei mõju.

Desinfitseerivad ained on biotsiidid. Biotsiid on toode, mis sisaldab toimeainena kemikaali või mikroorganismi, mis hävitab, tõrjub, muudab kahjutuks või võitleb inimesele kahjulike organismide vastu. Biotsiidi kasutamine peab olema teadlik tegevus ja kutselisel kasutajal peab olema vastav väljaõpe, vt lisa Terviseameti kodulehelt. Desinfitseeriv aine koristuses on võrreldav meditsiinis antibiootikumiga, mille võtmisel on oma kindlad reeglid, et toime oleks ootuspärane ja ei kahjustaks organismi. Sama loogika on koristuses desinfitseerivate ainete kasutamisega.

13.märts 2020 tegi Puhastusekspert video puutepindade puhastamise kohta, selles toodud tõdemused on asjakohased ka täna. Kui oled lugenud loo lõpuni ja teema kõnetab, kutsume Sind üles jagama puutepindade puhastamise videot, et veelgi rohkem puutepindasid saaks teadlikult puhtaks, kasutades selleks lihtsaid viise. Video on leitav siit.

Oleme läbi töötanud ka erinevaid teadusuuringuid, kokkuvõtet saad lugeda siit.

Erinevate maade koristusjuhised ja uuringud ehk koroona ja koristamine

Koroonaviiruseid on olnud juba aastaid, kuid uus koroonaviirus nakkab väga kergelt ning tekitab teatud hulgal haigestunutel tõsiseid terviseprobleeme, mis survestab meditsiini.

Viimase aasta jooksul on tehtud sadu uurimusi ning näiteks Soome kolleegid olid teinud detsembri 2020 seisuga juba 560 erinevat uurimust. Samas võime ikkagi tõdeda, et koristamise rollil koroona leviku kohta kindlad andmed siiski puuduvad. Järgnevalt ülevaade, mida nendest uurimustes esile tuuakse.

Millise viirusega on tegemist?

SARS-CoV-2 on 50 – 200 nanomeetrine, lipiid- ehk rasvakapsiidiga (kestaga) viirus. Kapsiidiga viirused taluvad halvasti biotsiidide, kuumuse ja UV- valguse mõju, ehk alluvad üldiselt hästi desinfitseerivatele ainetele. Uurimustes on välja toodud, et SARS-CoV-2 on tundlik ultraviolettkiirgusele, 70% etanoolile, klooriühenditele, peräädikhappele ja rasvalahustitele. Temperatuuri tõustes koroonaviiruse eluvõimelisena püsimine väheneb. Uurimused näitavad, et koroona viirus hävib olles 30 minutit 56- kraadises keskkonnas. Viirus hävineb ka antimikroobsetel pindadel. Sellest võib järeldada, et selliste pindadega sisutuselemente hakkab tulevikus juurde tulema.

Viirus levib eeskätt piiskadena, mis tekivad hingates, rääkides, lauldes jms. Tavaliselt laskuvad piisad kuni 2 m kaugusel olevatele pindadele. Kui piisa suurus on alla 5 mikromeetri, siis räägitakse aerosoolidest, mis püsivad õhus kaua ja levivad õhu kaudu, mida toetab ka läbi viidud uuringud.

Viiruste hulk pinnal

Paljudes uuringutes on viirust otsitud erinevatelt pindadelt. Kõige rohkem on neid ruumides, kus hooldatakse Covid-19 haigeid. Näiteks haiglates intensiivraviosakondades võib viirust olla kuni 50% pindadel, allikas. On uuringuid, kus viirust on otsitud üldkasutatavatelt pindadelt. Mõnes uurimuses on viirust väikeses koguses leitud näiteks ühistranspordis ja hotellides. Viirus püsib pindadel elus aga ei paljune, kuna paljunemiseks vajab viirus elavat rakku. Samas võib öelda, et nakatumisvõimelist viirust on üliharva leitud. Pigem on tegu olnud viiruse geneetilise materjaliga, mis ei ole enam nakatumisvõimeline.

Viirus võib kinnituda ka kaitsevahenditele- kindad, riietus, mask jne. Sellest tulenevalt on kasutatud kaitsevahendite õige käitlemine väga oluline, et kaitsevahenditelt ei kanduks viirus edasi kätele ja teistele pindadele.

Uuritud on ka viiruse olemasolu koristuse järel. Tulemus on üldjuhul negatiivne ja järeldus on, et tavapärane koristus eemaldab pindadelt mikroobse mustuse. Mida täpselt „tavapärane koristus“ tähendab, ei ole uurimustes välja toodud. Omalt poolt rõhutame, et teadlik koristus on otsustava tähtsusega nii koroona vastu võitlemisel kui ka muudel aegadel.

Uuritud on ka erinevate pinnakattematerjalide mõju viiruse säilimisel pinnal. Leitud on, et siledatel pindadel nagu klaas, teras ja plastik, püsib viirus kauem kui puu- ja tekstiilpindadel. Uurimus näitas, et teras- ja plastpindadel säilis viirus kuni 72 tundi, papil 8 tundi ja vasel 4 tundi, kuid viiruse hulk vähenes oluliselt. Lisaks pinnakattematerjalile on oluline mõjutegur ka temperatuuril ja õhuniiskusel. Järeldatud on, et + 4°C juures, kui õhuniiskus on 40%, säilib viirus nakatumisvõimelisena kõige kauem. Samas püsib viirus siiski ka toatemperatuuril. Viiruse säilimist mõjutab ka see, et viirus on millegi osa, mis suurendab eluvõimelisena püsimist (näiteks röga, lima). Kui viiruse ümber olev aine kuivab, siis väheneb ka eluvõimelisena püsimine. Samuti on viiruse hulk määrava tegurina selle eluvõimelisena püsimisel. Seega mõjutegureid on mitmeid. Uurimuste andmetel on viirus püsinud nakatumisvõimelisena mõnest tunnist mõne päevani.

Mikroorganismid võivad levida pinnal järgmiselt:

1. Puutepind on must, näiteks ukse serv
2. Sealt võib kanduda see 14 -ne inimese kätele
3. Iga inimene võib selle kanda edasi kuni 7-le pinnale, ehk 14 x 7= 98 pinda on määrdunud
4. Iga inimene võib nakatada 6 inimest, ehk siis kokku 14 x 6= 84 inimest

See on põhjus, miks tuleb erilise tähelepanu alla võtta puutepindade puhastamise.

Puhastamine või desinfitseerimine?

Mikroorganismide kahjutuks tegemine võib põhineda mikroorganismide eemaldamisel pinnalt või nende hävitamisel. Eemaldamine tähendab üldjuhul mikrokiudlapiga teadlikku pühkimist ja hävitamine desinfitseerimist. Uurimused näitavad, et teadlik mikrokiudlapiga pühkimine eemaldab pinnalt 99 – 99,9% mikroorganisme. Samas tasub silmas pidada, et milline tulemus on piisav. Näiteks intensiivraviosakonnas ja ühistranspordis on erinevad vajadused.

Mitmetes uurimustes on välja toodud probleemina pindade pühkimisel mustuse edasi kandmine. Nii juhtub, kui koristuslappi ei voldita korralikult ja ei pöörata teadlikult puhtaid külgi ette. Põhimõte peaks olema „üks pühkimine, üks pind, üks suund“. Mitmed uurimused toovad välja uuringu tulemusena, et määravaks saab pühkimise tehnika.

Desinfitseerimisel hävitatakse pinnale jäänud mikroorganismid. Seda saab teha kas 1- või 2-etapilise tegevusena.

• 1-etapilisena kasutatakse üksnes desinfitseerivat puhastusainet. Samas on antud meetodi puhul esile toodud probleemi, et teadaolevalt vähendab mustus desinfitseeriva aine mõju.
• 2-etapilise desinfitseerimisena pinnad esmalt pühitakse ja siis desinfitseeritakse. Nii eemaldatakse esmalt biotsiidi mõju vähendav mustus ja alles siis desinfitseeritakse. Sellist meetodit tuuakse esile mitme riigi koroona juhistes. Samas on selline tegevus ajamahukas ja ressursimahukam.

Nii 1- kui 2-etapiltse meetodite puhul tuleb siiski järgida biotsiidi mõjuaega. See võib olla mõnel desinfitseerival puhastusainel isegi kuni 15 minutit. Uurimused ja erinevate maade koroona juhiste soovitused rõhutavad 2-etapilise meetodi puhul desinfitseeriva aine 1-minutilist mõju. Seega tuleb alati tutvuda kasutatava aine kasutusjuhisega.

Nakatumine pindade vahendusel?

Erinevad uurimused viitavad, et tõenäosus pindade kaudu nakkust saada on väike aga võimalik. Pindade kaudu nakatumine on reaalselt arvestatav, kui ruumides on palju koroonahaigeid, mille tulemusena on pindadel suur hulk viirust. On uuringuid, mis viitavad, et viiruse säilimiseks pinnal on vajalik ka lima ja/või röga olemasolu. Eeltoodud uuringus toodi välja soovitusena desinfitseerivaid aineid kasutada vaid juhtudel, kui tegemist on mõne eritistega. Oluline on teadlik hoolduskoristus. Lisaks tuleb mainida, et oluline tähtsus on siiski käte hügieenil ning suu, nina ja silmade puudutamise vältimisel.

Koristusmeetodi valik

Seni enamus uurimusi on tehtud haigla keskkonnas. Sellest tingituna on välja toodud teadliku puhastuse tähtsusele lisaks desinfitseerivate ainete kasutamine. Samas tuleb tuua esile, et desinfitseerivate ainete asjatut ja vale kasutust tuleb vältida. Liigne ja vale desinfitseeriva aine kasutamine muudab mikroorganisme vastupanuvõimelisemaks ja teatud mikroorganismid võivad muutuda resistentseks.

Tugineda saab ka Kanadas 2019 tehtud uurimusele, mis tõdeb, et vaid veega niisutatud mikrokiudlapp puhastas pinna 98,4%-liselt. Samas ei saanud pinda ravimite jääkidest täiesti puhtaks mittegi ühegi ainega. Uuringus kasutati viie erineva tootja mikrokiust lappi.

Oluline oleks teha lisauuringuid koristustegevuse osas koroona viiruse kontekstis. Üheks selliseks on näiteks Tampere Ülikooli uuring, mille tulemused avaldatakse 2021 kevadel ning Puhastusekspert hoiab end aktiivselt kursis uute teadmistega.

Antud artikkel on kirjutatud koostöös Tarja Valkosaloga, Artikkelit Archives – PROPUHTAUS

Puhastusekspert kokkuvõtvad tähelepanekud ja soovitused viiruste ajal koristamiseks:

• Kaitsevahendite teadlik ja õige kasutus;
• Erinevatel pindadel viiruse säilimine on erinev, mida mõjutab ka antud keskkonna temperatuur ja õhuniiskus;
• Siledatelt pindadelt nagu teras, plastmass jms on viirust saada suurem tõenäosus, seda juhul kui need on saastunud. Samas on neid pindasid kergem ka puhastada;
• Puutepindade teadvustamine ja teadlik puhastamine on võtmetegurid;
• Mustus soodustab viiruse püsimist, seda just eritiste puhul. Seega esmatähtis on eritiste kohene teadlik eemaldamine ja puutepindade puhastamine;
• Koristustarvikute puhtus, mis väldib mustuse edasi kandmist;
• Kõige olulisem on teadlik koristustegevus – aseptika, lappide teadlik kasutus, sobiv niisutus, mehaanika, mustust eemaldava ja siduva meetodi valik jms.

Teadlik koristustegevus on võtmeküsimus!

Miks peaks olema WC-poti kaas suletud kui laseme vett?

Meie pikaajalise kogemuse põhjal saame väita, tualettruumide puhtus on kõige petlikum ning WC-potist tulevad pritsmed määrivad seinu ning tekitavad ebameeldivat lõhna. Peale vaadates tunduvad pinnad kenasti puhtad ja ilusad, kuid tõeliselt šokeeriv vaatepilt avaneb siis, kui kustutame tule ja valgustame pindu vaid UV-lambiga.

Oleme läbi töötanud uuringuid, mis näitavad tegelikult, et avatud kaanega WC poti puhul ei ole ainuke probleem ainult šokeeriv vaatepilt, vaid ka tõeline oht erinevate nakkushaiguste leviku soodustamine.

Toome välja mõned uuringud:

2012 USA-s tehtud uurimus tõdeb, et tualettruum võib nakkushaiguste levikule kaasa aidata ning teema vajaks edasist uuringut ning seda eriti tervishoiuasustustes. Antud uuringus tuuakse välja võimalik seos noroviiruse, SARS-i ja pandeemilise gripi puhul.

2011 aastal Suurbritannias tehtud uuring näitas, et õhus oli avatud kaanega WC-s vett lastes 12 korda rohkem C.difficle (kõhutõvesid tekitava haiguse) osasid, kui siis kui kaas oli suletud. Tuuakse eraldi välja, et just kõhutõvede levikul võib avatud kaanega WC-pott saada saatuslikuks.

2018 aastal USAs tehtud uuring toob välja, et tervishoiuasutuses lahtise kaanega WC-pottide puhul on WC-ruumide saastatuse aste oluliselt kõrgem kui suletud kaantega WC-pottide puhul.  Seeläbi on ka kõrgenenud risk haiguste levikuks, seda eeskätt seedetrakti haiguste puhul.

2014 Itaalias tehtud uuring kinnitab sama, et WC-d on suure saastumisega kohad tervishoiuasutustes.

Järeldused:

• pane alati WC-poti kaas alla ja alles siis vajuta loputusnuppu.
• puhasta regulaarselt WC-poti ümbrust. Seda kindlasti nendes WC-des, kus käivad erinevad inimesed, kelle puhul ei saa tagada, et kõik panevad ühtemoodi kaane alla.
• teadlikul puhastamisel on otsustava tähtsusega aseptika (õige järjekord pindade puhastamisel), lapi voltimine, sobiv niisutus ja mehhaanika pühkimisel. Vastasel juhul ajame mustuse laiali ja olukord on veelgi hullem.
• saab tuua paralleele koroonaviiruse leviku võimaluse kohta avalikes tualettruumides (toetavad Eestis tehtud reovee uuringud koroonaviiruse leviku kohta).

Alustasime objektiivse tööaja määratlemise katsetega

Puhastusekspert eestvedamisel arendame INSTA800 kasutamisega seonduvat tööprotsesse rahvusvahelises projektis „Cost Effective, Need Based Cleaning – INSTA 800“, milles osalevad veel kuue riigi partnerid.

Esimese eesmärgina valmis juhendmaterjal standardi INSTA 800 edukaks kasutamiseks, kuhu on koondatud kõigi projektis osalevate riikide kogemused. Juhendmaterjaliga saad tutvuda siin.

Teiseks eesmärgiks on teha 1 200 katset, et selgitada välja viie tüüpruumi – kontori, koridori, WC, klassi ja trepi koristuse tööaja maatriksid. Loodame välja selgitada ruumide koristusajad alustades koristamist erinevatelt mustuseastmetelt saavutades erinevaid puhtuseastmeid. Katsed toimuvad erinevates riikides sarnaste reeglite järgi, et tagada andmete usaldusväärsus. Püüame mõõta vaid puhtuseastmest tingitud tööaja erinevusi, muud mõjutegurid minimaliseeritakse nii palju kui võimalik.

Kuna Soomes on koristustööde aja- ja meetodistandardeid välja töötatud aastast 1972, siis tööaja mõõdistuse protsessides tugineme Soome kogemusele ja tegevusi juhib Soome Koristustehniline Liit (SSTL).

Esimeste katsete käigus kogetud õppetunnid:

• üle poolte ruumidest on põrand olnud puhas ja poleks vajagi põrandat puhastada, kui vaid siis kohati prahti ja prügi eemaldada. Puudus tegelik vajadus tervet põrandat mopiga puhastada.
• põrandaid puhastatakse tavaliselt iga päev. Samas jäävad olulised puutepinnad ja mööbel puhastamata. Peamine põhjus, mis tuuakse- pole aega! Aeg aga kulub puhta põranda puhastamisele.

Kõik projektis osalevad partnerid kasutavad katsete läbi viimisel Vileda tarvikuid. Täname Viledat, kes toetas meie katsete läbiviimist professionaalsete koristustarvikutega!

Kas teate kui palju kulub rohkem aega kui klient eeldab näiteks puhtuse astet 4 puhtuse astme 3 asemel?
Jälgige meid, jagame regulaarselt katsete käigus tehtud avastusi!

Baaskoolitus COVID-19 nakkuse ennetamiseks ja käsitlemiseks majutus- ja toitlustusettevõtetes

Koostöös EHRL-ga (Eesti Hotellide ja Restoranide Liit) on sündinud koolitusmaterjal: Baaskoolitus COVID-19 nakkuse ennetamiseks ja käsitlemiseks majutus- ja toitlustusettevõtetes.

Puhastuseksperti esindab Helge koos SOL esindajaga, kes teevad asjaliku ülevaate koristuse põhipunktidest viiruste ajal külalislahkusmajandus ettevõtetes- nii nakkuse vältimiseks kui nakkuse puhul.

Tutvu koolitusega SIIN.