Osalemine rahvusvahelises projektis „Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents“

Osaleme uues rahvusvahelises Erasmus+ projektis „Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents“ ning selle avakohtumine toimus juba 24.-25. jaanuar 2022.

Ergonoomikat on järjest enam rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkide täitmiseks. Koristamine on füüsiliselt raske töö, mis toimub erinevates keskkondades ja tervist mõjutavad keemilised, bioloogilised, füüsilised ja vaimsed faktorid. Hetkel on selles osas suur teadmatus ja ei osata ohtusid ja riske näha. Kui ei teata ohtusid, siis ei ole võimalik neid ka vältida. Keeruliseks teeb asjaolu, et paljude probleemide tagajärjed annavad tunda hiljem, ei ole koheselt näha, tunda.

Esitasime mais 2021 projektitaotluse Erasmus+ strateegilise koostööprojektile ja alustasime projektiga novembrist 2021. Projektis osalevad neli riiki – lisaks Eestile ka Ungari, Holland ja Soome.

Projekti kestus on 3 aastat ja selle aja jooksul plaanime:

• teostada koristusvaldkonnas 20 enamlevinud kutsehaigusi ja tööõnnetusi põhjustava probleemide analüüsi;
• kutsehaiguste ja tööõnnetuste vältimiseks välja töötatud koolitusmaterjalid;
• koolitusprogramm 20 enamlevinud kutsehaiguse ja tööõnnetuse vältimiseks.

Loe tervet artiklit SIIT.

Osalemine rahvusvahelises projektis „Safe and Effective Cleaning in Pandemic Situation“

Osaleme uues rahvusvahelises projektis “Safe and Effective Cleaning in Pandemic Situation” ja juba 24.-25. jaanuar 2022 toimus Tallinnas Erasmus+ projekti avakohtumine.

Projekti idee sündis pandeemia alguskuudel. Puhastusekspert OÜ oli kaasatud ka Eestis koristusjuhiste välja töötamisse Terviseameti poolt. Kogetu tekitas õige pea tunde, et midagi tuleks ette võtta. Koristuse õpetamisel, arendamisel, teavitustöös on palju potentsiaale ja võimalusi, et inimeste tervis oleks hoitud ning koristamisse panustus oleks asjakohane. See ei ole jõukohane ühele organisatsioonile ja vajab koostööpartnereid. Nii sündiski projekti idee, kuhu kaasati vaid kõrge professionaalsusega ja oma kindla rolliga, olulised partnereid. Projekti eesmärgist lähtuvalt on oluline inglise, prantsuse, saksa keelese info läbi töötamine. Oluline oli ka teadusuuringute läbi töötamise ja analüüsi pädevus, sõltumatu teaduspõhine lähenemine projektis toodud koristussoovitustele ja kõrgel tasemel koristusalane pädevus. Puhastuseksperdil projekti juhtpartnerina on kogemus sarnase projekti juhina, lisaks mitmetes erinevates projektides partnerina. Tuginedes eelnevatele kogemusele leidsime projekti meeskonda: Propuhtaus Soome– Tarja Valkosalo omab pikaaegset kogemust koristusalaste teadusuuringute läbi töötamisel, koristusalaste raamatute, artiklite koostamisel, Tuula Suontamo Oy Soome- PhD Tuula Suontamo on hulgaliselt teinud sõltumatuid uuringuid, katseid koristusalal, IFPRA Normandie Prantsusmaa– pikaaegne projektide juhtimise, sh haiglakoristuse parendamise projektide kogemus, SVS B.V. Holland– pikaaegne kogemus professionaalse koristuse arendamisel, koolituste, õppekirjanduse välja töötamisel, Rakvere Reaalgümnaasium Eesti- olemas pädevus videote ja õppematerjalide koostamisel.

Projekti kestus on 3 aastat ja selle aja jooksul plaanime:

• analüüsida vähemalt 15 maa koroona koristuse juhiseid;
• uurida koroona juhiste jälgimist tegelikult;
• töötada välja lihtsalt toimiva eneseauditi;
• jpm.

Loe tervet artiklit SIIT.

Kodukeemia – 3 levinud ohtu kasutamisel

Kodude puhastamisel arvatakse tihti, et „puhta“ tulemuse saamiseks on vaja kasutada tugevat kodukeemiat. Aja jooksul on aru saadud, et teatud ained üksi ei tööta nii hästi ja nt. erinevate kodukeemiate kokku segamisel toimuvad erinevad reaktsioonid, mis aitavad lihtsamini saada soovitud tulemust. Sellest tulenevalt võivad inimesed kodus segada kokku erilaadseid koristusaineid, mida tegelikult ei tohiks kunagi teha, sest soovitud tulemuse asemel võivad need hoopis rikkuda kasutaja tervist ja/või kahjustada pindasid, kus ainet kasutatakse.

Meie kogemus on näidanud, et kodude puhastamise üks suurimaid vigu ongi ainete kokku ostmine ja nende valesti kasutamine. Näiteks 2020 aasta kevadel karantiini ajal kasvas hüppeliselt kodukeemiaga seotud õnnetuste arv. (Terviseameti andmed)

3 enamlevinud kodukeemia ohtu:

1. Kloor ja hape (näiteks kloor + äädikas). Tüüpiline viga on vannitoa ained poe letil – nende kasutamisel tekivad tervistkahjustavad aurud.
2. Lisades erinevaid torupuhastusaineid üksteise järel torudesse- tekivad ohtlikud reaktsiooni aurud. Näiteks on teada juhtum, kuidas tekkinud kahjulikud aurud rikkusid ära kogu ruumi läikivad pinnad.
3. Söögisooda ja äädikas- tekib „kihisev reaktsioon“, mille käigus tekib süsihappegaas, mis võib omakorda tekitada ärritust ja lämbumist (oleneb sisse hingatavast hulgast). Äädikat ja soodat eraldi kasutada kodus erinevatel koristustegevustel on õigustatud. Sooda on väga hea rasva lahustaja, äädikas (sidrunhape) sette eemaldaja.

Loe ka lühikokkuvõtet koristuskeemiast teadlase pilgu läbi.

NB! Ühtegi ainet ei tasu koos kasutada, keemia on „imedemaa“. Näiteks söögisoola keemiline ühend on NaCl, mida tarvitame ka söömiseks. Na eraldi keemilise elemendina on pehme, keemiliselt väga aktiivne metall, Cl aga mürgine gaas. Erinevaid aineid kokku segades ei tea kunagi, mis võib-olla rektsioonitoode.

Rääkisime kodu koristamisest ka Terevisioonis.

5 suurimat šokki 23 aasta jooksul koolitustelt osalejatelt

30. oktoobril 2021 täitus Puhastuseksperdil 23 tegevusaastat, mille jooksul on erinevatelt koolitustelt osa võtnud pea 20 000 inimest. Koolitustelt osavõtjad on andnud tagasisidet tuhandeid kordi ja ometi on läbi aastate neis lugudes palju ühist.

Puhastusekspert on otsustanud jagada Teiega kõige rohkem korduvaid ja kõige enam inimesi šokeerinud taipamisi koolitustelt:

1. põrandaid pestakse mustaks!
2. koduse mustuse saab suures osas eemaldatud ilma koristuskeemiata
3. teadlikult koristades kulub koristamisele poole vähem aega
4. parimad lahendused on lihtsad põhitõed
5. teadlikult puhastuslappi kasutades on lihtsal lapil tohutu võim

Koolitajale on see suurim rõõm, kui ikka ja jälle tekivad koolitustel ehmatavad taipamised, tekib uus teadlikkus, mis aitab mustust ja puhtuse loomist näha uues valguses. Teadlikkus aitab luua puhtust lihtsalt ja ökonoomselt. Teadlik koristamine on vabastav, arendav, hoiab meie füüsise ja vaimu tervena. Kuna ruumi puhtusest sõltub meie tervis ja heaolu, siis puhtas ruumis on oluliselt parem olla.

Kasulikku – https://puhastusekspert.ee/meediakajastus/opetlikud-artiklid/

12 põnevat fakti koristusest – teaduslike uuringute põhjal

Hiljuti toimus meil koolitus koostöös oma ala tõelise professionaali Tuula Suntamoga, kes on Soomes Jyväskylä Ülikooli keemia doktor ning kellel on pikaajaline kogemus pindade puhastamisega seotud uuringute läbiviimisel ja uurimustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toome Teieni 12 väga põnevat fakti koristusest (põhinevad teaduslike uuringute tulemustel), mida Tuula oma koolitusel välja tõi:

• Üks viis muuta koristamine tervisele turvaliseks on loobuda pritspudelitest. Selle asemel saab kasutada niisutuspudelit ning aineosakesed ei lendu ega satu meie hingamisteedesse.
• Köögis on külmkapi käepide sageli mustem kui põrand. Külmkapi käepide (jt käepidemed ustel, sahtlitel) on puutepinnad, mida tuleb regulaarselt puhastada.
• Terviseprobleeme (nt peavalu, silmade ärritus, nohu) võivad tekitada laserprinterite ja lõhnaainete (õhuvärskendajad, parfüümid) aineosakeste koostoime. Võimalusel hoia printereid eraldi ruumis, mitte samas ruumis, kus inimesed töötavad.
• Kõige raskemini eemaldatav mustus duširuumides on nõgi, mis tuleb kosmeetikatoodete jääkidest. Oluline on pinnad pärast iga duši all käimist loputada ja kuivatada.
• Ainult puhta töövahendiga saab luua puhtust. Võimalusel hoia harja ja põrandakuivatajapühkijat rippuvas asendis, sest vastu maad hoides suureneb bakterite hulk töövahendil märgatavalt.
• Kõige mustemad on tavaliselt igapäevased töövahendid, mida unustatakse puhastada – telefon, televiisori vms pult. Neid saab edukalt puhastada väheniiske mikrokiudlapiga.
• Kõige rohkem mikroorganisme, mustust ja setteid jääb pindadele, kui pindu ei kuivatata. Parim viis hügieenitaseme tõstmiseks on kuivatada pinnad väheniiske puhta mikrokiudlapiga.
• Koristuskeemia valimisel eelista lõhnavabu tooteid (võivad sel juhul lõhnata tooraine järele), sest lõhnaained satuvad hingamisteede kaudu meie organismi ning tekitavad allergiaid või ärritusi.
• Tooli seljatugi on puutepind, mida tuleb regulaarselt puhastada. Sageli jäävad tooli seljatoed puhastamata ja sinna koguneb suur hulk baktereid ja mikroorganisme, mis satuvad uuesti meie kätele ning nii satuvad need meie organismi ning kanname neid edasi ka teistele pindadele. Märka, millised on veel nö peidus puutepinnad.
• Mõõdistuste tulemusel on koolide põrandad puhtamad kui lauad. Laudu tuleb väheniiske mikrokiudrlapiga pühkida igal koristuskorral. Oluline on mirkokiudlapi voltimine, et kasutada koristamisel ainult puhast lapi pinda.
• Tõhusaim viis igapäevaseks koristuseks on väheniiske või niiske meetod mikrokiudlapiga. Pühkimismeetodi saab tuvastada peegli testi abil – kui peeglile ei jää lapi pühkimisjälge, on tegemist väheniiske meetodiga ja pinda kuivatama ei pea.
• Koristussagedus mõjutab siseõhu kvaliteeti. Mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.