Teadlik tegutsemine lutikatega

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud muret tekitavad teated Prantsusmaal valitsevast olukorrast seoses lutikatega. Tegemist on pandeemialaadse olukorraga, kus lutikad on vallutanud inimeste elamised, ühistranspordi jne. Ametliku statistika järgi on Prantsusmaal juba varasemalt kulunud lutika tõrjele aastas umbes 230 milj eurot. Kuidas valmis olla meil Eestis? 

Kes on lutikas? 

Lutikas on füsioloogiliselt väga vana putukas. Maailmas on teadaolevalt umbes 40 000 lutikaliiki, Eestis umbes 400 liiki. Lutikas on 1 mm – 11 cm pikk ja suudab elada väga mitmekesistes oludes. Probleeme tekitab hetkel voodilutikas (Cimx lecturius), kes toitub inimeste ja loomade verest. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, kuid emasloomad rohkem, kuna nende kehas arenevad munad. Inimkaasleja on ka tolmulutikas, kuid tema ei ime verd. Lutikad on hetkel maailmas kõige probleemsemad kahjurputukad. Lutika muna areneb 4-5 päeva. Suguküpseks saab lutikas 3-8 nädalaga, vahetades selle aja jooksul kesta umbes 5 korda. Nad munevad u 3-5 muna ööpäevas, oma eluea jooksul muneb emaslutikas 50-500 muna. Lutikad on võimelised olema väga pikalt ilma toiduta. Lutika eluiga on umbes 18 kuud. Temperatuur on põhiline eluea piiraja- näiteks 18°C juures on eluiga 120 päeva, 28°C juures aga 30 päeva. Areng peatub alla15°C ja üle 37°C juures. Tavaliselt toituvad lutikad umbes 2-4 korda nädalas. Korraga imevad verd 7 mm³.

Lutikad on kimbutanud inimesi pikalt, näiteks Ameerikas 1940ndatel ning alles 1950ndatel võeti kasutusele mürgid, mis aitasid olukorda kontrollida. Põhiliseks põhjuseks, miks lutikad uuesti nii kiiresti levivad, on reisimine.

Lutika tuvastamine 

Inimesi kimbutav lutikas on ovaalne, umbes 5 mm pikkune öösel tegutsev putukas. Enne söömist on ta helepruun, peale vere imemist muutub ümaraks ja tumedaks. 5-10 minuti jooksul imeb lutikas sellisel hulgal verd, mis vastab viiekordsele tema kehakaalule. Täisimenuna naaseb ta oma pelgupaika ja hakkab seedima. Lutikad ei armasta valgust, päeva veedavas pragudes, öösel tulevad välja. Lutikaid meelitab ligi kehasoojus ja hingeõhus olev süsihappegaas.  

Oluliseks märgiks on lutika väljaheide ehk tumedad plekid voodipesul. Neid on paremini märgata valgel voodipesul. Seega lutikate tuvastamisel tuleb kasuks nii kodus kui hotellides kasutada valget või heledat voodipesu. 

Lutikate tegutsemisest võib märku anda ka magus, veidi imal lõhn, kuna voodilutikal on suur lõhnanääre. Nii annavad nad märku teistele lutikatele, et elukoht on hõivatud.  

Lutikad liiguvad ühest kohast teise eeskätt riiete, kohvrite, mööbliga. Seega hotellidel tuleb olla varmas tuvastamaks lutikaid esimesel võimalusel, siis on võimalik olukord kontrolli alla saada.  

Lutikahammustused 

Lutikate hammustamise peale ei pruugi inimene üles ärgata, kuna lutikas pritsib hammustamise ajal tuimestavat ainet. Samuti ei pruugi hammustuskoht esialgu sügeleda, kuna alguses ei pruugi olla inimesel tundlikust, kuid mõne aja pärast see muutub. Hammustusjälg on sile või väike kublas, mis punetab ja on turses. Hammustusjäljed on sageli reas, tavaliselt kaelal, jalgadel, kätel, kuid võivad esineda ka üle keha. Sageli arvatakse, et tegemist võib olla sääse või kirbu hammustusega. Teadaolevalt ei kanna lutikad edasi nakkushaiguseid.  

Kuidas ennetada? 

Majutusasutustes, ühiselamutes, hoolekandeasutustes jms kohtades, kus inimesed magavad, on oluline õpetada töötajaid märkama märke lutikate olemasolust. Põhjalik lutikakontroll peaks olema koristamise regulaarne osa.  

Reisilt tulles tasub jätta reisikohver ja riided garaaži või vannituppa. Riided panna koheselt pesumasinasse ning kohver hoolikalt läbi vaadata. Riideid tasub pesta võimalikult kuumal temperatuuril ning kohvrit hoida väljas, soovitavalt päikese käes mõned päevad. Heaks lahenduseks on kohvrit hoida näiteks kuumas saunas. Talvel võib jätta kohvrid ka õue paariks päevaks, sest miinuskraadides ei suuda lutikad samuti elada.

Tõrje

Biotsiidi seaduse järgi võib kahjuritõrjet teostada isik juhul kui: 

1. tal on asjakohane majandustegevuse registri registreering ja 
2. tal on asjakohane õigussuhe vastutava spetsialistiga või on füüsilisest isikust ettevõtja ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina või 
3. ta töötab tööandja juures ning tal on kahjulike organismide tõrjuja 4.taseme kutsetunnistus sh läbinud eelnevalt vastavad koolitused.

Seega probleemi avastamisel tuleks koheselt võtta ühendust väljaõppinud spetsialistidega.

Tõrje käigus pritsitakse vesilahust voodikonstruktsioonidele, põrandaliistudele jne. Võimalusel võtta voodi osadeks, et mürk jõuaks kõikjale. Kasutatav mürgilahus on pikaajalise mõjuga, seepärast ei tohi pindasid mõnda aega puhastada. Suurpuhastus tuleks läbi viia enne tõrjet! Putukad, kes sel ajal satuvad pindadele, saavad mürgistuse ning hakkavad 1-2 ööpäeva jooksul surema. Kui putukaid on palju, siis tehakse tavaliselt 2-3 tõrjet, 7-10 päevaste vahedega. Peale tõrjet tuulutatakse ruumi vähemalt 2 tundi, see on aeg, mille jooksul ei tohi inimesed antud ruumis viibida. Kui lutikaid on väga palju, soovitatakse peale teist või kolmandat tõrjet voodi hoopis ära visata.

8 soovitust lutikate vastu võitlemiseks:

1. Pane tähele märke (hammustused kehal, mustad täpid voodilinadel või voodiraamil jne) 
2. Vaheta sageli voodipesu ja võimalusel kasuta heledat voodipesu
3. Reisil tee pagasile põhjalik vaatlus
4. Uuri kasutatud mööblit enne selle koju viimist
5. Uuri riideid ja pese neid kõrgel temperatuuril enne, kui paned need kappi
6. Kui tuled reisilt, võta asjad kohvrist ja pane need põrandale soovitavalt garaažis, pesuruumis vms kohas, kus oleks lihtsam lutikaid tuvastada
7. Hoia puhtust ja korda, et lutikad ei saaks koguneda ja peitu minna
8. Kutsu appi spetsialistid, kui tuvastad lutikad

Asjakohased videod: 

Lutikate tuvastamine- https://youtube.com/watch?v=YkuTLzJBYvY&feature=shared 

Lutikate tõrje- (40) Putukate tõrje ja meie lähenemine – YouTube 

Allikad: 

• Lutikad jälle siin, Kodu ja aed 31.mai 2020 https://naistekas.delfi.ee/artikkel/31313677/lutikad-on-jalle-siin 

• Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete liit- https://kahjur.ee/ 
•  wwww.rentokil.ee, Anneli Haavandi 
• Wikipedia https://et.wikipedia.org/ 
• https://www.insecto.ee/kahjurid/lutikad/ 

Projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” vahekohtumine Budapestis

Kas sina tead, kuidas ergonoomiliselt põrandat või lauda puhastada? Oleme hetkel rahvusvahelise Erasmuse projekti “Cleaning Ergonomics – to Prevent Occupational Diseases and Accidents” raames välja töötamas õppevideoid 20 koristustegevuse ergonoomia õpetamiseks. Selle raames kohtusime 25.09 – 27.09 projektipartneritega Budapestis. Kohtumise eesmärk oli arutleda ja füüsiliselt ette näidata erinevate riikide koristusergonoomia tegevusi. Saime üksteiselt palju õppida, sest riigiti on nii koristuse kui ka ergonoomia põhimõtted erinevad.

Mõned mõtted, mida Budapestist endaga kaasa võtsime:

• Mis on olulisem – kas väga ergonoomiline tegevus või mustuse eemaldamine? Väga tihti on need kaks mõtet omavahel vastuolus, sest mustuse eemaldamine (näiteks sette hõõrumine või pleki eemaldamine) nõuab füüsilist pingutust. Kui tegevust teha väga ergonoomiliselt, siis hoiame enda keha, kuid selliselt eemaldame vähem mustust.
• Koristustegevus = mustuse eemaldamine! See mõte tundub väga loogiline, kuid reaalses elus nõuab see väga teadlikku lähenemist. Budapestis tegime mitmeid katseid, kus tõestasime, et puhastuslapiga edasi-tagasi liikudes ei eemalda me tegelikult mustust vaid liigutame seda pinnal ühest kohast teise. Partneritega töötasime välja mooduse, kuidas pühkida pinnalt mustust selliselt, et see on ergonoomiline, koormab keha võimalikult vähe, kuid samas eemaldab ka mustust
• Koristusergonoomia ei tähenda vaid füüsilisi liigutusi vaid ka vaimset tervist. Soomes läbiviidud uuringus selgus, et puhastusteenindajad hindasid kõige suuremaks põhjuseks tööõnnetuste esinemisel suurt töökoormust, mille tingib pidev kiirustamise puhastamisel. Seetõttu pöörame ergonoomia õppefilmide väljatöötamisel rõhku kiirustamisele ning suurele töökoormusele. Taaskord tundub see väga loogiline, et kiirustades juhtuvad õnnetused, kuid reaalsuses ei pöörata sellele tähelepanu.

Budapestis arutletud õppevideod valmivad juba selle aasta (2023) lõpuks ning siis saame jagada neid ka avalikult.

Loe rohkem projekti uuringute tulemuste kohta SIIN.

Objekti koristustulemuse eeldus puhtusele vs tegelikkus

Kuidas teame, kas oleme koristusega rahul? Selleks vajame tagasisidet ja ühtset arusaama sellest, mis on puhas ja milline mustus peab olema eemaldatud, et saaks öelda, et töö on hästi tehtud. Sageli ringleb koristuses vaid negatiivne tagasiside – kui midagi ei ole nii nagu peab, siis info liigub ja hakatakse probleemiga tegelema. Kui kõik on hästi, siis see on justkui normaalne ja sellest ei ole vaja rääkida. Motiveeritud tööks vajab inimene kindlasti positiivset tagasisidet, seda ka koristuses.

Analüüsisime Puhastuseksperdi poolt 2023 esimesel poolaastal erinevates asutustes ja erinevate puhastusfirmade koristatavatel objektidel läbi viidud koristustööde kvaliteedi hindamiste tulemusi. Rõõm on tõdeda, et 85% läbi viidud kvaliteedi hindamistest vastas ruumide seisukord kokkulepitud puhtuse tasemele.

Puhtusest ühel viisil aru saada on alati väljakutse, kui ei ole millelegi tugineda. Puhastusekspert kasutab koristustööde kvaliteedi hindamisel standardit EVS914:2020 Koristustööde kvaliteedi kokku leppimine ja hindamine (INSTA800), mida on kasutatud Põhjamaades juba üle 20 aasta. Standardi tugevaks küljeks on süsteem, mis annab võimaluse saada objektiivne ülevaade/ hinnang kogu objektist, samal ajal hinnates vaid väikest osa ruumidest. Pikaaegne kogemus on näidanud, et standardile tuginev koristuskvaliteedijuhtimine õigustab ennast igati, sest nii tekib ülevaade erinevate koristustaset ja juhtimist mõjutavate faktoritele:

• standardi kasutamine määrab nõutava puhtuse taseme objektil;
• kuna puhtuse tase on määratletud, kujuneb välja koristuse vajadus – koristatakse vaid siis kui on vaja, samuti aitab see määratleda koristustegevuse metoodiliselt;
• standardi kasutuselevõtt toetab objekti auditeerimist vajaminevate koristustarvikute ja puhastusainete koguse osas;
• puhastusteenindajal tekib võimalus ja arusaam, millised kohad objektil vajavad rohkem tööaega ja millised vähem, niimoodi suureneb tehtava töö väärtus.

Aastatel 2019 – 2022 vedas Puhastusekspert rahvusvahelist Erasmus+ projekti, mis tõi kokku standardi 7 kasutajamaa spetsialistid. Jagatud kogemused, ühiselt loodud uued väärtused on olnud meile kõigile olulised.

Projekti tulemustega saab tutvuda SIIN.

3 puhastusainet, mida on kodus vaja

Suurem osa mustusest koduses keskkonnas on eemaldatav ilma aineteta. Veega niisutatud mikrokiudlapid või -mopid on oskuslikul kasutamisel väga tõhusad abimehed erinevate mustuste eemaldamisel. Kuid samas päris ilma aineteta kodus siiski hakkama ei saa.

Meie soovitused, milleks ja milliseid ained kodus vaja oleks:

1. Nõudepesuaine – ka nõudepesumasina olemasolul tuleb aeg-ajalt midagi käsitsi pesta. Kuum vesi ja hea nõudepesuhari teevad oma tööd, kuid natuke ainet on siiski vaja. Nõudepesuainet saab edukalt kasutada ka näiteks akende pesemiseks pannes tilgake nõudepesuainet pesuvette. Kui köögitasapinnad on väga määrdunud, siis ka nende pesemiseks saab kasutada nõudepesuainet. Samas tuleb hoolega vaadata kui palju ainet kasutatakse, sest nõudepesuaine vahutab rohkelt ja seda on pindadelt raske eemaldada.
2. Eestis on kare vesi, mis põhjustab erinevatele tasapindadele setteid. Mõistlik on setete tekkimist ennetada tasapindade kohese kuivatamisega. Sellele vaatamata tuleb aeg-ajalt ette vajadus eemaldada kinnitunud setteid. Selleks on vaja happelist ainet, pH tavaliselt u 0-2. Kindlasti tuleb hapet õigesti kasutada, vastasel juhul rikume näiteks segistid jäädavalt. Õige kasutamine on see, kui puhastatavad pinnad tehakse eelnevalt puhta veega märjaks ja alles siis kantakse aine peale. Pärast pesemist (st harjaga hõõrumist) tuleb pinnad loputada rohke veega ja kindlasti kuivatada!
3. WC–poti, kraanikausi puhastamiseks on samuti vaja ainet. Soovitav on kasutada pigem leebeid happelisi aineid, mille pH on neutraalse lähedane, näiteks pH 5. Igapäevaselt ei ole vajadust tugevalt happeliste ainete kasutamiseks.

Ainete valikul tasub teada, et professionaalsed koristusained on igati sobilikud koduseks kasutuseks, aga mitte vastupidi. Koduseks kasutuseks mõeldud aineid ei tasu kasutada kui koristamist tehakse tööna. Ained, mis harva kasutades ei avalda negatiivset mõju tervisele ja pindadele, võivad seda teha sagedasel kasutamisel. Professionaalsetel ainetel on toote- ja ohutuskaardil kirjas põhjalik informatsioon aine kasutamise eripärade kohta, mida tasub kindlasti arvesse võtta.

6 nippi tolmust vabanemiseks

Tolmu on kõikjal, seda lihtsalt tekib. Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla õhus tavapärasest rohkem hallituseoseid. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub organismil teatud hulk jõuvarusid nendega toimetulekuks, mille tulemusena meie immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega. Sellises ruumides tunneme sageli ennast ka väsinuna.

Kogemused ja uuringud näitavad, et eriti tähtis on tolmu regulaarselt eemaldada kõrgetelt tasapindadelt ja raskemini ligipääsetavatest kohtadest, näiteks kappide, ventilatsioonitorude, kardinapuude jms kohtade pealt. Seda seetõttu, et vana tolm jõuab enda külge siduda rohkem organismi kurnavaid osakesi. Uuringud näitavad, et inimesed, kes viibivad ruumides, kus kõrgemad tasapinnad on tolmused, haigestuvad hooajahaigustesse kuni 40% rohkem.

Nipid tolmu kergelt eemaldamiseks:

1. Pühi tolmu nii tasapindadelt kui ka põrandalt kergelt niisutatud mikrokiust lapiga.
2. Voldi lappi – ühe külje määrdumisel pööra ette järgmine, puhas pool. Nii saab ühe lapiga puhtaks suured alad.
3. Väldi põranda pühkimist harjaga ja kõvakattega põrandate puhastamist tolmuimejaga, millel ühest otsast puhub õhku välja. Selliste meetoditega koristades tõstame tolmu õhku ja mõne aja pärast langeb see tagasi. Efektiivne viis on näiteks põrandakuivataja-pühkijaga põrandalt tolmu, karvade ja muu sellise kokku pühkimine.
4. Eemalda regulaarselt, näiteks kord ühe või kahe kuu tagant, kõrgematelt tasapindadelt tolm. Nii ei lange tolm alumistele pindadele ja õhk on puhtam.
5. Väldi kuiva lahtise mustuse, milleks on ka tolm, märjaks tegemist.
6. Kõrgemate tasapindade pühkimisel on hea abimees painutatav tolmuluud, millel on mikrokiust masinas pestav tekstiil.